Päästjad maksavad Tartus vee eest

Jüri Saar
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hüdrant. Illustreeriv foto.
Hüdrant. Illustreeriv foto. Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Maaleht kirjutas kahe Põlvamaa valla jahmatusest, kui Põlva Vesi saatis neile kustutusvee arved, kuid kustutusvesi ei ole tasuta ka Tartus.


Põlva linnale kuuluv vee-ettevõte otsustas arved saata välja Põlvas paakautodesse tangitud kustutusvee eest, mida kasutati teistes omavalitsustes põlengute kustutamiseks.



«Hakkasime Põlva Veele aruandeid esitama, kus vallas oleme tulekahjul käinud,» tunnistas Maalehele Lõuna-Eesti päästekeskuse Põlva- ja Võrumaa päästeosakonna juhataja Peeter Tigas. Ta ütles, et tasapisi on hakatud liikuma sinnapoole, et pärast põlengu kustutamist saab omanik kustutusvee arve.



Tartu Veevärgi juhataja Toomas Kapp ütles, et Tartus tangitakse päästeautod juba ammu raha eest. Aleksandri tänava depoos mõõdab arvesti ühtviisi nii kraanivett kui päästeautodesse tangitud vett.



Tasuta on päästjatele kustutustöödeks hüdrantidest võetav vesi, see kogus olevat veevärgi juhi sõnul tühine. Aruanded tuleb siiski esitada.



Kaudselt maksab selle vee aga kinni linn. Nimelt saab veevärk aastas linnalt 650 000 krooni hüdrantide hooldamise tasu. Tartus on 1030 hüdranti.



Tartu maakonna kohta ütles Lõuna-Eesti päästekeskuse pressiesindaja Marek Kiik, et päästeteenistusele on tagatud tasuta kustutusvesi. «Meie andmetel Tartumaal Põlvamaaga sarnaseid probleeme ette ei ole tulnud,» ütles ta.



Kapp naeris hüpoteesi peale, et rahanappus võiks ühel hetkel põlenguobjekti omanikule kustutusvee arvet tooma hakata. Ta leidis, et kustutusvee eest tasumine peaks käima ikka riigieelarvest päästeametile eraldatava raha eest.



Tõsinedes lisas Kapp, et tegelikult peaks sealtsamast tulema ka hüdrantide hooldamise raha.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles