Tartu Ülikooli ja Tartu observatooriumi teadlased ning AS Regio aitavad kalibreerida maailma detailseima pildiga tsiviilkasutuses satelliiti WorldView-2.
Teadlased aitavad satelliiti timmida
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kalibreerimiseks ehk andmete mõõteskaala täpsustamiseks tuli kõigepealt luua etalonpind, mida satelliit saaks pildistada. «Eestis ei ole ühtegi looduslikku ega ühtegi ilma eest kaitsmata inimloodud pinda, mis säilitaks oma peegeldusomadused,» lausus Tartu observatooriumi vanemteadur ja üks kolmest satelliidi kalibreerijast Andres Kuusk. Tema sõnul peavad täpseks kalibreerimiseks etalonpinna omadused püsima mõõtmise ajast satelliidi pildistamiseni täpselt samasugused.
Tartumaal Järvseljal asuv 2010. aastal valminud etalonpind on betoonist, ligi kümme meetrit pikk ja kaetud katusega, mille teadlased pildistamiseks avavad. «Etalonpind on kuiv, rangelt horisontaalne ja selle valgustatus ei olene päikese kõrgusest,» ütles Kuusk.
Andmeid saab pildistamisel
Kuusk lausus, et üks põhjus, miks eestlasi WorldView-2 edasiarendamisse kaasati, on siinsete teadlaste usaldusväärsus. «Me oleme juba aastakümneid maailmas kaugseire alal tuntust kogunud, sellepärast meid teatakse ja võetakse jutule niisuguses töös osalemiseks.»
Teiseks on Eesti etalonpinnaks soodne asukoht. «Maailmas on nii mõnedki looduslikud objektid, mis on väga püsiva heledusega, mitmesugused soolajärved ja kõrbeliivad, mis ei muutu ajas, aga need on tükk maad lõuna pool kui Eesti,» ütles Kuusk.
Tema sõnul on Eestis õhk pildistamiseks parem, sest see on läbipaistvam kui lõuna pool: soojem kliima lõunas tähendab rohkem veeauru, lisaks keerutavad kõrbetes tuul ja tormid õhku tolmu.
ASi Regio kosmosetehnoloogiate spetsialist Kaupo Voormansik ütles, et kalibreerimiseks pildistas satelliit ligi kaks nädalat tagasi etalonpinda. Etalonpind peegeldas satelliidile tagasi päikesekiirgust, satelliit mõõtis etalonpinna värvust ja tooni.
«Maapealsete mõõtmistega teame täpselt, mis tooni ja kui hele see tegelikult on,» lausus Voormansik.
Kalibreerimise käigus võrdlevad teadlased, mida näitab satelliit ja milline on etalonpinna tegelik värvus. «Saame täpselt teada, kui palju satelliit mööda paneb, millised tal tegelikult kalibreerimiskordajad peaksid olema, ja siis vastavalt neid uuendada,» ütles Voormansik.
Andmete töötlemiseks läheb Andres Kuuse hinnangul aega paar nädalat kuni kaks kuud ja sellega tegeleb kolm inimest.
Täpseim satelliit
Satelliit WorldView-2 kuulub USA ettevõttele DigitalGlobe. Kaupo Voormansik ütles, et Eestis kasutavad seda satelliiti peamiselt Tartu Ülikool ja Tartu observatoorium teadustöödeks, aga seda on kasutanud näiteks ka Eesti Energia, et teha kindlaks liinikoridoride puhtus.
Välisriigid vajavad tema sõnul sama satelliiti keskkonnaseireks, lisaks kasutavad välisriikide kaitseministeeriumid seda luureks.
WorldView-2 satelliiti peetakse Andres Kuuse sõnul objektide tuvastamisel kõige täpsemaks, kuna sellel on teistega võrreldes suurim ruumiline lahutus. See tähendab, et piksli suurus on pool meetrit. Seega on WorldView-2 edastava pildi kvaliteedi poolest detailseim tsiviilkasutuses satelliit.
«Me näeme sealt orbiidilt umbes 750 kilomeetri kõrguselt poole meetri suuruseid objekte selgelt,» lausus Kuusk.
Ta lisas, et sõjaväe kasutatavate satelliitide kohta pole siiski teada, kas ja kuivõrd on need täpsemad.