Haiglajuhil püsib usk paremasse homsesse

Urmas Siigur ütleb, et pessimismiks ta põhjust ei näe ja usub, et elu läheb paremaks. Foto: Kristjan Teedema

Tartu Ülikooli Kliinikumi juht Urmas Siigur ütleb, et kui jääaega ei tule või midagi muud hullu ei juhtu, läheb elu järgmisel aastal paremaks: «Me oleme haiglat terve talupojamõistusega majandada püüdnud!»

Urmas Siigur, mis kuupäeval Tartu Ülikooli Kliinikum oma töötajatele palka maksab?

1. ja 10. kuupäeva vahel on palgamaksmine.

Kliinikumis töötab 650 arsti, 190 arsti-residenti, 1475 õde ja 725 hooldajat. Kui paljud neist võivad nüüd, aprillis oma palga peale vaadates rõõmu tunda, et nüüd on see suurem kui kunagi varem?

Erinevatel töötajate kategooriatel tõuseb palk erinevalt. Kui meelde tuletada, mis oli streigikokkuleppe sisu, siis puudutas see miinimumtunni­tasu­määrade tõusmist. Seetõttu võin ma öelda, et neid, keda palgatõus üldse ei mõjutanud, oli omajagu.

Need olid näiteks kliinikumis vanemarsti-õppejõuna töötavad kogenud kolleegid, kelle tunnitasumäär oli juba enne kõrgem, kui on nüüd see tõstetud tunnitasumäär.

Arvudes väljendudes võin öelda, et 1. märtsist saab umbes 70 protsenti kliinikumi arstidest kuueprotsendise palgatõusu. Samuti tõusis samast kuupäevast palk umbes 80 protsendil õdedest olenevalt töötaja kvalifikatsiooniastmest ja muudest asjaoludest vahemikus 2 kuni 17,5 protsenti. Hooldajaist tõuseb palk umbes 90 protsendil vahemikus 4,5 kuni 23 protsenti.

Kas ootused ja tegelikkus läksid kokku?

Ootus on palga puhul võib-olla alati natuke suurem kui konkreetsed raamid, mis seda täita võimaldavad.

Aga see, mida võib-olla kõige raskemini aktsepteeritakse, on, et miinimum tõusis ja sellest tulenevalt ei suutnud me senisel moel säilitada palgadiferentse, mis olid seotud kogemuse ja töö eripäraga.

Toon näite. Meil on senini õendustöötajail olnud palgakategooriad: teine, esimene ja kõrgem. Nende töötajate põhipalga sammus oli tuntav vahe.

Riikliku miinimumtasu rakendamine tõi kaasa olukorra, kus palgatõus kaotas senised vahed. See on seis, kus me praegu oleme.

Ma ei saa aga öelda, et olime nüüd sunnitud kõik vahed ära nivelleerima. On eripäraseid töid, see puudutab näiteks intensiivravi- ja operatsiooniõdesid ning erakorralise meditsiini osakonda, kus töö intensiivsus ja psühhoemotsionaalne pinge on suur. Peale kategooriaid ühtlustava miinimum­tunni­tasu­määra kehtestamise lisati nende osakondade palgafondi veel lisaraha.

Palgatõusu katteks tuleb tänavu raha nii haiglatelt kui haigekassalt. Kuidas olete haigekassa panusega rahul?

Haigekassa hinnakirjas on tuhandeid eri positsioone, kus igal pool on ka mingi palgakomponent kuluna sees. Seda rida-realt ja täht-tähelt kontrollida on praktiliselt võimatu.

Kõige suurem muutus tuli voodipäeva maksumusse ja ambulatoorse vastuvõtu maksumusse.

Ühe haigla toimimiseks vajalikku rahalist tervikpilti on lihtsal inimesel küllalt keeruline jälgida. Ma küsin nii, kas kliinikum suudab täita streigi kokkuleppes olevaid nõudeid?

Jah! Keegi siin haiglas ei saa palka alla kokkulepitud miinimumi. Seda on võimalik täita, seda täidetakse. Kuigipalju täidetakse seda ka rohkem.

Kui suur oli kliinikumis eelmisel aastal arsti, õe ja hooldaja keskmine palk?

Meie arsti keskmine brutopalk oli 2257 eurot, mis on varieerunud erialati. Lepingulisest tunnitasust tulenev palk oleks pea poole väiksem. Lisatasud on tulenenud suuremast töö intensiivsusest.

Õe keskmine brutopalk oli meil mullu 996 eurot ning selles summas on nii seadusest tulenevad lisatasud kui ka võimalikud intensiivtasud. Hooldajail oli keskmine palk 538 eurot kuus.

Niisiis nüüd, aprillis võiks kõikide nende inimeste meeleolu olla väga rõõmus!

See on vägagi erinev. Nii nagu juba eespool ütlesin, on palgatõus ühel kaks ning teisel 17 ja pool protsenti. Seega on inimeste meelsus erinev.

Ambulatoorne eriarsti visiit on pikenenud teatavasti viie minuti võrra. Kuidas selle korraldamisega hakkama saite?

Seda me oleme erinevalt korraldanud. Me ei ole totaalselt muutnud vastuvõtugraafikuid. Ka varem oli ju tegelikkus variandirohke.

Meil on erialasid, kus normist hoolimata võetakse vastu tunduvalt rohkem patsiente. Mõne patsiendiga võib minna ettenähtust palju rohkem aega.

Teine asi on see, et graafikus on läbisegi nii esmased kui korduvad visiidid. Korduvad visiidid on tavaliselt lühemad.

Ma ütlen, me püüame olla paindlikud.

Niisiis ravijärjekorrad ei ole seetõttu pikemaks muutunud?

Ei. Me oleme püüdnud järjekordi ikka paindlikult reguleerida, avades võimaluse korral lisavastuvõtte.  

Kui pikad on kõige pikemad ambulatoorsed eriarsti juurde pääsemise järjekorrad?

Pikimad on silmaarsti juurde – 101 päeva. Neurokirurgi juurde tuleb oodata 98 päeva, neuroloogi juurde 88 päeva, ortopeedi juurde 86 päeva ja üldkirurgi juurde 80 päeva.

Lühimad on pediaatri juurde – üks päev. Nefroloogi juurde saamiseks läheb seitse päeva ja nakkushaiguste arsti juurde samuti seitse päeva. Need on kõige värskemad andmed.

Mis probleeme tekitas kliinikumile residentarstide töönädala tundide arvu 40-le nihutamine?

Sisuliselt tähendab see, et residendi ehk tegelikult õpilase töötasu võrdsustub kogenud arsti ehk õpetaja töötasuga.

Ka arstiteaduskonnas on assistentide ja teiste õppejõudude töötasud ajale jalgu jäämas.

Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas on just assistendid kõige põhilisemad õpetajad, nemad saavad umbes 1000 eurot kuus. Resident hakkab saama 1300 eurot kuus.

Aga see on nüüd hoopis teise ministeeriumi ehk haridus- ja teadusministeeriumi töövaldkond.

Olete Kliinikumi Lehes varem öelnud, et streigi tõttu tegemata töö ja saamata tulu ulatub rahas 1 058 500 euroni. Kas te saate selle raha kuidagi tagasi nõuda?

Ei saa.

See on meile maha kantud raha. Teoreetiliselt oleks seda võimalik hageda väga keerulise ja aeganõudva kohtutee kaudu, vaidlustades streigi seaduslikkust. Seda me ei plaani.

Kõik mõistame, et streik oli nii tööandjatele kui töövõtjatele enneolematu kogemus.

Nüüd eelarvest. Kas tänavuse aasta eelarve on kinnitatud?

Eelarve kinnitas nõukogu eelmisel reedel. Tervikuna on see tasakaalus.

Kliinikumi aastaeelarve maht on 2013. aastal prognoositavalt 132 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aastaga on kasv umbes kuus protsenti.

Eelarve mahust moodustab töötasu 50 protsenti, võrreldes eelmise aastaga kasvas see ligi 10 protsenti. Sellest tõusust lõviosa haarab residentarstidele suunatud palgatõus, millele kate tuleb mitte haigekassa hinnatõusust, vaid haridus- ja teadusministeeriumist.

Ravitegevusega otseselt seotud kulud ehk ravimid, materjalid, teenused moodustavad kliinikumi eelarvest 34 protsenti.

Kui nüüd edasi raviteenustest rääkida, siis kas haigekassaga sõlmitud leping on eelmise aastaga võrreldes parem leping?

Meil on ravijuhte juurde tulnud ja juhu keskmine hind on selle töötasukomponendi tõttu ka natuke suurem. Loomulikult on see parem leping ehk me peame tegema natuke rohkem tööd ja natuke rohkema rahaga.

Tänavu haigekassaga sõlmitud lepingute maht on 110 774 000 eurot. Võrreldes eelmise aastaga on meil lepingus umbes 4000 ravijuhtu enam, umbes üks protsent. Lepingu rahaline maht kasvas 3,2 protsenti. Tavapäraselt saame aasta jooksul lisalepinguid.

Mis võiks olla paremini?

Üheks probleemiks on endiselt haigekassade piirkondlik jaotus ja sellega kaasnev patsientide sunnismaisus. Nii näiteks on nõudlus Tallinna ja Harjumaa elanike raviteenuste järele meil, kliinikumis, palju suurem, kui seda võimaldab Harju haigekassaga sõlmitud leping. Selle tulem on pikad harjulaste ooteajad, teisalt maksmata jäävad raviarved.

Visiiditasu on nüüd 5 eurot. Mis see on kaasa toonud?

Alustan sellest, et see summa on kliinikumile arvestatav raha. See on korjamist väärt. Meil ei ole konflikte patsientidega olnud.

Kindlasti mängib siin rolli natuke ka see väike euronumber, mis on inimeste teatud väärtushinnanguid muutnud. Viis eurot ei tundu väga suur raha.

Kliinikumi ehitustandril löödi esmaspäeval kopp maasse, et jätkata haiglale järgmiste majade ehitamist. Inimesed vaatavad, et pidu katku ajal?

See on küll väär väljend. Tartu Ülikooli Kliinikum on kõrgema etapi raviasutus. Näiteks teatud teenuste puhul – siirdamised, kaasasündinud südamerikete kirurgia – oleme ainus teenusepakkuja riigis.

Kui kliinikum oma infrastruktuuri ei arenda, siis ei ole siin võimalik kvaliteetselt õpetada ei arste ega õdesid, samuti patsiente jätkuvalt ravida.

Tuleb kiita poliitikute oskust sellesse ehitusse euroraha kanaliseerida, sest ilma pikaajaliste investeeringuteta meil head tulevikku loota ei ole.

Sellesama euroraha eest ei saa me maksta sentigi palka ning selle omaosaluse arvelt, mis tuleks ju aastate peale ära jagada, oleks võit palgas suhteliselt olematu võrreldes sellega, milline perspektiiv häviks.

Kas olete olnud hiljuti patsiendi rollis?

Õnneks mitte.

Aga kas teie meelest võiks patsient hakata lõpuks ometi ka rahulolu tundma?

Läbi paljude aastate oleme patsientide küsitlusi teinud. Rahulolu on stabiilne või siiski – pisut kasvav.

Eestis on Euroopa vaates päris hea arstiabi kättesaadavus, meil on tehnoloogilises mõttes tase, mida me ei pea häbenema. Me ei peaks väga nurisema.

Mis kliinikumi puutub, siis me oleme püüdnud seda haigemaja terve talupojamõistusega majandada. Meil on alati teatavad reservid.

Meil on nüüdisaegne töökeskkond, patsientidel on haiglas hea olme.

King pigistab veel personali töötasude pärast, aga olen kindel, et kui nüüd jääaeg ei tule või midagi muud hullu ei juhtu, siis iga järgmine aasta toob selleski paranemist.

Kas arstid ja õed lähevad Soome muudkui edasi?

Paraku jah. Õdede liikumine on isegi süvenenud.

Aga midagi peab ka head ütlema. Eelmisel aastal tuli meile, Tartu Ülikooli Kliinikumi tööle 18 residentuuri lõpetanud noort arsti ja nende üle on meil siiralt hea meel.

Aga õdede liikumine ilmselt jääb, mõned tulevad küll tagasi ... Kuid seni kuni palgavahed on mitmekordsed, jääbki see nii. Ja seda ei saa inimlikust aspektist keegi isegi mitte hukka mõista.

Lootus on, et meie riik läheks siin rikkamaks jõudsamini kui teised meilt eest ära, veel rikkamaks minna jõuavad.

Neil päevil kuulutab kliinikumi nõukogu välja konkursi kliinikumi juhatusse uute liikmete leidmiseks.

Jah, praeguse juhatuse liikmete volitused lõpevad 30. septembril. Meil on viieaastane valimisperiood.

Kuidas elu on näidanud, kas kõik neli liiget vahetuvad?

Konkursi tulemusi ei oska mina ennustada.

Kas konkureerite?

Jah.