Te õlad on väga pinges! Kas siit on valus? Töötate iga päev arvutiga... Millisel toolil te istute? Kas olete paremakäeline? Oi – kas teate, et te parem käsi on vasakust hulga nõrgem!
Kliinikum pakub tasulist terviseuuringut
30. aprill 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Dr Tiia Piho võtab minult dünamomeetri tagasi ja asetab lauale. «Kas käsi sureb ära ka mõnikord?» küsib ta uurivalt.
Töötervishoiuarsti läbivaatust, mis esmapilgul näib küllalt tavaline ja rutiinne, ei maksa alahinnata. Sageli tuleb just seal esmakordselt ilmsiks mõni tõsine terviseprobleem.
«Alles hiljuti avastasin ühel noorel inimesel kaelapiirkonnas moodustise, mis osutus lümfikasvajaks,» meenutab dr Piho. «Me oleme siit inimesi saatnud ka otse erakorralise meditsiini osakonda, sest patsiendil on olnud kas vererõhk üliohtlikult kõrge või südamerütm väga korrast ära.»
Uudis – tasulised testid
Tartu Ülikooli Kliinikumi terviseuuringute ja töötervishoiu keskusest saab inimene alates maikuust terviseuuringut nõutada aga ka oma raha eest.
Veel mõni aeg tagasi täitis töötajate regulaarne tervisekontroll keskuse arstide iga viimsegi tunni, nüüd on aga olukord teine.
Töötajate tervisekontrolli korda reguleerivad töötervishoiu ja tööohutuse seadus ning tervisekontrolli määrus endiselt edasi ja selles suhtes ei ole midagi muutunud. Ometi ei kipu majandussurutise tingimustes firmad, ettevõtted ja asutused just ülearu agaralt kliinikumilt seda teenust ostma.
«Eks rasketel aegadel lükatakse ikka osa kulutusi tuleviku peale,» põhjendab dr Tiia Piho lepingupartnerite käitumist, kuid ei pea seda sugugi õigeks.
Valest töökorraldusest või valedest harjumustest ja töökeskkonna probleemidest tekkivad tervisekahjustused tavaliselt aina süvenevad ja võivad kutsehaiguseks areneda.
Samas leidub aga küllalt neid inimesi, kes on nõus ise maksma, et vaid oma tervisest korralikku ülevaadet saada.
Terviseuuringu vajadus võib kõne alla tulla näiteks neil, kes on pikemat aega kas oma õpingute või töö kaudu seotud Tartu või Tartumaaga, kel on tekkinud muresid, kuid kelle perearst asub teises maakonnas.
Terviseuuringute keskuse eriarsti juurde tulek on hea tee selleks, mida mööda pääseb inimene tervisehäda ilmnedes ka kliinikumi teiste eriarstide vastuvõtule. Need edasised vastuvõtud maksab aga kinni juba haigekassa. Muidugi juhul, kui patsiendil on ravikindlustus.
1000 krooni
Dr Tiia Piho ütleb, et tasuline tervishoiuteenus algab põhjaliku vestlusega ehk arstide keeles anamneesi kogumisega ning läbivaatusega. Lisanduvate uuringute eest küsitakse patsiendilt raha vastavalt haigekassa hinnakirjale.
Esmaste uuringute nn sundpaketti neil ei ole. Patsient ja arst otsustavad koos, milliseid teste on mõtet ette võtta. Umbes 1000 krooni sisse mahuvad kliiniline verenalüüs, analüüsid, mille põhjal saab teada veresuhkru ja kolesterooli väärtused, samuti maksa ja neerude funktsiooni näitajad, uriinianalüüs, elektrokardio-gramm, kõhuõõne-elundite ultraheliuuring, röntgeniülesvõte kopsudest ja hingamisfunktsiooni uuring ehk spirograafia ja nägemiskontroll. Selle 1000 krooni sees on ka eriarsti esmavisiidi tasu.
Kui patsient soovib, on tal võimalik juurde küsida koormustest veloergomeetril (495 krooni) ja kuulmise kontroll audiomeetriga (105 krooni).
Tervisesportlasele soovitab dr Piho kindlasti spordiarsti konsultatsiooni, kes aitab valida õige treeningukoormuse ja toitumiskava. Selle hind on 200 krooni, aga lisaks tuleb teha kindlasti ka osa uuringuid eelnevast loetelust, et organismi üldseisundit objektiivselt hinnata.
Pärast esmast visiiti terviseuuringute keskuse eriarsti juurde järgneb korduvvisiit, kus selgitatakse patsiendile uuringute tulemusi ja vajadusel suunatakse ta saatekirjaga kliinikumi teiste eriaalade arstide juurde.
«Mis iganes ka ei juhtuks, kui sul tervist ei ole, siis ei ole sul enam midagi,» ütleb dr Piho lõpuks neile, kes kaaluvad, kas vajadusel 1000 krooni oma tervise eest välja käia on suur või väike raha.