Alanud on kultuuripärandi aasta. Eesti Rahva Muuseum üllitas seda silmas pidades raamatu «Kreutzwald Virumaa rahvarõivastest», mis toob lugejate ette rahvuseepose kirjapanija haruldase käsikirja.
Rahvarõivad said Lauluisalt värvi
3. jaanuar 2013, 13:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
ERMi peaarhivaari ja raamatu toimetaja Tiina Taela sõnul on teoses Alutaguse rahvarõivaste kirjeldused ja joonised aastast 1842. Sealsamas on rahvarõivauurija Aino Voolmaa kommentaarid.
«Esimest korda ilmus Kreutzwaldi käsikiri meie etnograafiamuuseumi aastaraamatus 1959,» ütles ERMi kuraator ja rahvarõivauurija Reet Piiri. «Aino Voolmaa tõlkis selle saksa keelest. Mina olen seni just seda raamatut kasutanud.»
Nagu poole sajandi tagust raamatut lehitsedes ilmneb, on toonased illustratsioonid tillukesed ja mustvalged, pealegi trükitud viletsale paberile.
Nüüdne on silmale ilus vaadata. Tekstis on tehtud vaid mõni üksik muudatus, rohkesti on toimetatud allikate loetelu.
170 aastat tagasi
Kreutzwaldi käsikiri valmis 170 aastat tagasi Õpetatud Eesti Seltsi (ÕES) algatusel, mis kutsus üles kirjeldama ja joonistama Eesti kihelkondade rahvarõivaid. Rariteetse käsikirja andis ÕES sada aastat tagasi hoiule ERMi.
Kreutzwald on kontuursetele alusjoonistele lisanud näojooned, peakatted, seelikud ja rõivaste detailid ning värvid.
Nagu raamatu toimetaja ja konsultant rõhutasid, ilmneb Kreutzwaldi käsikirjast, et ta tundis hästi kohalikke olusid, rahva tavasid ja kombeid. Joonistustel on näha, kuidas seda kõike seljas kanti.
Olulise väärtusega on ka esemete täpsete rahvapäraste terminite märkimine. Nii näiteks on Lauluisa saksakeelses tekstis nimetatud eesti sõnu rätt, helmed ja krellid, kaela-rahad, silmadega prees, pastlid, sõrmuksed, wõru-tanu, tuttik, wammus.
Kreutzwaldi joonised ja kirjeldused on olnud abiks rahvarõivaste tegemisel ka tänapäeval. Tema käsikirja järgi on tehtud muu hulgas rahvarõivakoolis kostüüme. Nii näiteks on talitanud rakverelanna Marge Karu, kes sai sel moel endale kodukandi rõivad.
Kultuuripärandi aasta
Raamat tuli trükist Eesti kultuuripärandi aasta eelõhtul detsembris, esimesed eksemplarid läksid müüki ERMi muuseumipoodi. Teost on trükitud 500 nummerdatud ja signeeritud eksemplari. Muuseumipoes on hinnaks 15 eurot.
Kultuuripärandi aasta toob kaasa mitmeid üritusi kogu Eestis. Üks suursündmusi, Läänemere-äärsete riikide viies kultuuripärandi foorum, on septembris Tallinnas.
Eesti Rahva Muuseumis on üks järgmisi sündmusi kodumaa päevapiltide võistluse väljakuulutamine.
Raamat
«Kreutzwald Virumaa rahvarõivastest. Friedrich Reinhold Kreutzwaldi käsikiri Aino Voolmaa kommentaaridega»,
koostanud Tiina Tael,
saksa keelest tõlkinud Reet Bender,
kujundanud Angelika Schneider,
konsulteerinud Reet Piiri,
ERM 2012, 64 lk.