Päeva park võib jääda haljasalaks

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

FOTO: Graafika: Kaido Linde

Veel läinud sügisel polnud linnavalitsusel selge, milline võiks olla Karlovas Päeva tänava pargi tulevik, nüüd ollakse aga valmis juba vaidlustes maavanema juurde minema, et suur osa sellest jääks täis ehitamata.




Kodanikeühenduste survel käis linn läinud aasta lõpus välja plaani jätta umbes 1,35 hektari suurusest Päeva, Pargi ja Tähe tänava vahele alast enam kui 0,7 hektarit haljasalaks. See tähendaks, et kolm krundioma-nikku ei saaks sinna midagi ehitada.



Nüüd on linn küsinud nõu advokaadibüroost, kas krundiomanikel on õigust sellisel kujul Karlova teemaplaneeringu kehtestamise järel linnalt hüvitist nõuda. Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna juhataja Urmas Ahvena sõnul jääb juristide vastus kahevahele.


Kogu ala kuulub kolmele omanikule – OÜ Marteburg, AS Merko Tartu ning Silver-Lello Jõks.


Kõik on oma esindajate kaudu seisukohal, et linna käitumine on kõike muud kui kompromiss erinevate huvide vahel.



Vastu tahtmist


«Linn on seda täiesti omavoliliselt teinud,» on ärimees Mart Avarmaa, kellele OÜ Marteburg kuulub, ilmselgelt linna praeguste plaanide pärast nördinud.



Üldplaneeringu järgi saanuks Avarmaa oma krundile ehitada kuni 5-korruselise hoone. Tema sõnul peaks linnavalitsus esmalt pakkuma välja omapoolse hüvitise – maa ostmise või vahetamise.



«Aga nad ei ole absoluutselt mitte mingisugust pakkumist teinud, vaid kasutavad jõumeetodit,» jätkas Avarmaa. «Ma ei ole kindlasti sellega nõus.»



Merko Tartu arendusjuht Jüri Kull sõnas, et ettevõte saadab täna oma seisukohad linnavalitsusele ja maavanemale, misjärel ollakse nõus teemat ka kommenteerima.


«Kuid loomulikult ei saa me nõustuda korralduses toodud planeeringulahendusega. Loodame, et linnavalitsus on avatud kompromissi leidmisele,» lisas Kull.



Merko Tartu on ainus kolmest krundiomanikust, kel Päeva tänava haljasalal linna plaani jõustumise järel midagi pihta oleks hakata. Nimelt jääks neile 5900 ruutmeetri suurune krunt, kuhu linn lubaks ehitada 2-3-korruselisi elamuid.



Merko on linnavalitsusele teinud kompromissettepaneku saada osa maa loovutamise eest endale suuremat ehitusalust pinda ning kuni 4-korruseliste elamute ehitamise võimalust.


Urmas Ahven tõdes, et kui linn peaks kõigi planeeritava üldmaa alla jäävate kruntide eest omanikele hüvitist maksma, võib selle suurus ulatuda 20 miljoni kroonini.



«Isegi kui kogusumma on kümme miljonit, siis teeks see iga Tartu linna elaniku kohta 100 krooni,» lisas Ahven.



Et Päeva tänava haljasala saatuse küsimus kerkis üles Karlova teemaplaneeringu koostamise käigus, seisab vaidluse taga kogu planeeringu kehtestamine.



«Ei tahaks mitte, et Karlova planeering jääks just selle pargikese pärast toppama,» tõdes Ahven. Kui see aga siiski juhtub, on tema sõnul võimalik Päeva tänava haljasala teemaplaneeringust välja jätta ja küsimust edasi vaielda detailplaneeringu arutelul.



Kogu Karlova ootab


Seniste planeeringuvaidluste juures, mis linnal ette tulnud, on praegune erandlik, sest sõna võtnud kodanikeühendused on linna välja käidud variandiga rahul.



Oma ettepanekud tegid kodanikealgatus Roheline Karlova, Eesti Roheline Liikumine, Säästva Renoveerimise Infokeskuse Tartu ühendus  ja Karlova Selts.



«Meil ei ole varem sellist suurt vaidlust olnud ja ei tea, et oleks ka kusagil Eestis olnud,» tõdes Urmas Ahven. Praegu valmistab linnavalitsus ette eelnõu, et viia vaidlus maavanemale lahendamiseks.



Kui teemaplaneering praegusel kujul kehtestatakse, peab linn Ahvena sõnul ilmselt ette võtma kohtutee.



Siis poleks vaidlus enam planeeringulahenduse, vaid hüvitiste suuruse üle. Planeeringu kehtestamine tooks linnale kaasa lisaks veel kulutusi pargi kujundamiseks ning edaspidi selle hooldamiseks.


    Tagasi üles