Hommikuti rivistuvad õngede ja kahvadega mehed Emajõe ääres. Üks mees läheb samal ajal aga kahva ja harjaga Raekoja platsi purskkaevu. Hakkajad mehed juba noosita ei jää!
Suudlejate juureski näkkab
15. august 2012, 09:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Praegu on igav saak, tudengid ja õpilased pole veel tegutsema hakanud,» muheles Raekoja platsi suudlevate tudengite purskkaevu hooldava ISS Eesti Tartu esinduse töötaja Toomas Uudelt esmaspäeva hommikul kaheksa paiku purskkaevu rookides.
Igav saak on oksapuru, puulehed, mõni pudelikork ja paberitükid. «Selline sodi paneb sõelad kinni ja kiivrid ei tööta siis korralikult,» selgitas ISS Eesti Tartu esinduse elektritööde juht Rein Zirk.
Kiivriteks kutsuvad purskkaevu hooldajad kaevu serval olevaid veesüliteid, mis enne hooldust korraliku veepahistamise ajal sõna otseses mõttes sülitasid ehk purskasid väikeste vaheaegade järel.
Oo, terve pesukomplekt!
Alumise basseini sõelu puhastavad hooldusmehed pea iga päev. «Eks siin ole hommikuti igasugust kraami, mille kojamehed enne meid välja korjavad,» rääkis ISS Eesti Tartu esinduses sanitaartehnikaga tegelev Heino Koidu. «Aga meiegi oleme imeasju leidnud.»
Jäätisepaberid ning terved ja puruks pekstud pudelid on tavalised leiud, nende hulka trehvab ka sandaale ja kingi. Imeasjad olid aga mullu sügisel purskkaevu pumpade ma-sinaruumist välja tulnud naiste pesukomplekt ehk aluspüksid ja rinnahoidja. «Ei tea, kas oli ka ilus pesu, olid teised väga mustaks läinud, viskasime minema,» naeris Heino Koidu.
Teinegi väga üllatav leid, seitse elavat karpkala, pärineb läinud sügisest. «Olid teised väga visad, ujusid purskkaevus kolm-neli nädalat ringi,» meenutas Rein Zirk. «Tükk tegu oli nende püüdmisega, kala, mait, ju libe. Lasime nad Emajõkke, karbid olid paar-kolmkümmend sentimeetrit pikad, mis neist väikestest endale jätta?!»
Muid rabavaid elutuid ja elusaid asju hooldusmeestele esimese hooga pähe ei tule. Kevadel on neil palju tööd, sest siis löövad koolilõpetajad purskkaevu pesuainetega vahutama ning pärast vahupidu tuleb kaev tühjaks lasta ja korralikult puhtaks rookida.
Suurpuhastust ja veevahetust tehakse purskkaevule kord kuus. «Mustust koguneb basseini põhja kuuga omajagu,» selgitas Rein Zirk. «Ei taha siia ka palju hapet panna, sest inimesed käivad purskkaevus suplemas. Ma ei soovita kellelgi, eriti just lastel, kunagi kusagil purskkaevus käia, sest vette pannakse igasugust keemiat. Me paneme siia mõnikord vetikate vastu soolhapet ja vahel ka vahutamisvastast ainet.»
Toomas Uudeltil on sõelad puhtaks roogitud ja uued tööd ootamas. Neil päevil on hooldusmeestel asja maa alla umbes viieruutmeetrisse purskkaevu masinaruumi-kaevu ja ette võetakse ka suurpuhastus-veevahetus.
Ligi 900 eurot aastas
Võõraid üllatavale ja omadele silmarõõmu pakkuvale Raekoja platsi purskkaevule kulub aastas Tartu linna rahast ligi 900 eurot, püsikulud on vesi ja igakuine hooldus.
Tartu linnavalitsuse linnamajanduse osakonna majandamisteenistuse juht Eva Lääne ütles, et tänavu juuli lõpuni on veele kulunud 311 eurot, millele lisandub ilmselt paarsada eurot. Purskkaevu aastane hoolduskulu on 322 eurot.
Ja nagu tudengitel ikka, tuleb ka suudlevatel tudengitel ette erakorralisi väljaminekuid. Näiteks sel nädalal paika saava vihmavarjule vett juhtiva uue pumba jaoks läheb 450 eurot.
Õnneks suudlevad Tartu tudengid aga nii ennastunustavalt, et erakorralised kulud on üsna harvad, viimati tuli linnavalitsusel nende pärast rahakotti luhvtitada kolm aastat tagasi.
Üsna pikk suudlus juba
• Raekoja platsil on purskkaev olnud 1948. aastast. Toona rajati 75 sentimeetrit sügav ja ligi seitsmemeetrise läbimõõduga veesilm Tartu Töörahva Saadikute Nõukogu esimehe Bronislav Võrse korralduse ja kavandi järgi piltlikult öeldes üleöö. Purskkaevu keskel oli maakividest kuhi, millest ulatus välja veetoru.
• 1998. aasta 1. septembril tööle hakanud suudlevate tudengitega purskkaevu autorid on skulptor Mati Karmin ja arhitekt Tiit Trummal, kelle võidutöö kandis nime «Vivat universitatis».
• Suudlevate tudengite purskkaev kaalub 40 tonni ja selle tegemiseks kulus vanas rahas 1,4 miljonit krooni.
• Korraga on purskkaevus 7500 liitrit vett, kahe basseini veega täitmiseks kulub neli tundi. Kui veetase näiteks auramise tõttu langeb, avanevad klapid, mis lisavad vajaliku koguse vett. Vihma tekitatud liigvesi voolab ülevooluavade kaudu kanalisatsiooni.
Allikad: Tartu Postimees, ISS Eesti Tartu esinduse töötajad