Jüri Saar linnavolikogus: väike värskendus

Jüri Saar Foto: Pm

Vastu suve toimus Tartu volikogu ridades kaks muutust. IRLi fraktsiooni ridades on nüüd Teet Jagomägi, kes pääses volikokku viimastel kohalikel valimistel, kuid oli oma volitused 1. maini peatanud. Tema tulekuga lahkus volikogust Tiiu Laan.

Keskerakondlastest peatas kolmeks kuuks volitused skandaalide keskmesse sattunud Urbo Vaarmann, kelle asemel istub volikogus Silver Kuusik.

Need muutused ei muutnud aga kuigivõrd volikogu rutiini.

Nagu ikka, alustas Keskerakond massiivse arupärimiste tulvaga, mille tõttu linnasekretär Jüri Mölder on kord juba poetanud, et kui nii edasi läheb, peab linnavalitsuse koosseisu suurendama, et kõik arupärimised, mis mõnikord lähevad väga detailseks, ikkagi ära vastatud saaksid.

Selle korra näiteid. Olev Raju jätkas oma võitlust Tartu Tähtvere-poolsesse serva raudtee äärde rajatava turbal töötava koostootmisjaama vastu. Teiseks nõudis ta linnavalitsuselt vastust, kui suur ikkagi peab eelarve varu olema ja kui ülejääk on ilmne, miks siis tuleb vastuseks ei, kui Keskerakond küsib mõnda tuhandet krooni lastele.

Keskerakondlane Igor Abarenkov jätkas tänavate nigela olukorra kohta uurimist ja soovis ka teada, miks Ringtee silla ehitus pole alanud.

Järgnesid veel küsimused laste ranitsate raskuse kohta, muuhulgas, kui palju tahvelarvuti võiks ranitsat kergendada; vaimse tervis hooldekeskuse teise järgu ehitamise kohta ...

Ka sotsid küsisid. Tõnu Ints soovis teada, kes on need juriidilised isikud, kes Aardlapalu prügilas majandavad, milline on linna osalus ja kui palju avalikku raha on sinna investeeritud.

Eelnõude arutelu seekord väga kirglikuks ei läinud. Supilinna teemaplaneeringu eskiisi arutelul märkis sots Ülo Veldre, et vana säilitamine ja rohked piirangud on ühelt poolt ilus, aga kodanikud ei taha piiranguid täita ja ehitavad kodud Tartu piiri taha, kus ei ole piiranguid. Veldre juhtis tähelepanu vajadusele miljööpiirkondade problemaatika üle vaadata.

Abilinnapea Raimond Tamm kostis, et Karlova teemaplaneering on juba koostatud, nüüd on järg Supilinna käes ja varsti võetakse ette järgmine miljööpiirkond. «Tuleb hinnata, millised on väärtused, mida kaitsta, ja millised on piirangud. Teame, et inimeste soovid ja vajadused on erinevad ajast, mil need hooned ehitati,» rääkis Tamm.

Vahest ehk kõige tähendusrikkam oli sotside algatatud eelnõu Polli prügilas linna osaluse lõpetamise üle.

Sotsid leiavad, et muutunud olukorras, kus prügi pole vaja iga hinna eest kuhugi maha matta, vaid jäätmepõletusjaamade tõttu on sellest saamas pigem defitsiitne kaup, pole linnal vaja osaleda jäätmeladustuseks mõeldud ettevõttes. Pealegi olukorras, kus linna kontrolli all on vaid veerand osalusest.

Raimond Tamm kaitses koalitsiooni seisukohta, et kui Lõuna-Eestis ei ole kavandatud ühtki jäätmekäitluskohta ja ainus võimalus on vedada prügi Põhja-Eestisse, peab tagataskus olema ka plaan b. «Jäätmekäitlustehased ei pruugi olla igavesed, kuid kohalikul omavalitsusel peab olema võimalus igal ajahetkel prügi ladestada. Võõrandamiseks vajadus puudub, tark ei torma. Oleme andnud nõusoleku osaluse suurendamiseks,» ütles Tamm.

Nagu kõrvalt kommenteerijad osutasid, ongi siia koer maetud: linn on käinud välja veksli raha juurde panna ja ei ole sünnis taganeda. «Linnavalitsuse ettepanek on mitte eelnõud toetada, mis ei tähenda, et tulevikus ei võiks selle eelnõu juurde tagasi tulla,» ütles Tamm. Volikogu katkestas eelnõu lugemise, see tähendab, et selle juurde saabki tagasi tulla.

Ning veel ühest eelnõust. Volikogu võttis vastu linna tunnustusavalduste andmise uue korra. Sisuliselt on uus see, et aukodaniku nimetuse võib anda nüüd ka postuumselt.

Tartu linnapea Urmas Kruuse on varem kinnitanud, et postuumselt aukodanikuks nimetamine on kindlasti erandlik ja pole sarnane pühakuks kuulutamisega, mida võib teha aastaid pärast inimese surma.

Tartu aukodanikust linnavolinik Enn Tarto ütles aga, et kindlasti on inimesi, keda võiks aukodanikuks nimetada postuumselt ja kindlasti on üks selliseid vabadusvõitleja Jüri Kukk. «See teeb volikogu veel autoriteetsemaks,» leidis ta.
Jüri Kukk suri Arhangelski oblasti vangilaaris näljastreigi tulemusel 1981. aasta kevadel.