Stepan Karja: tööriista parkimispoliitikale tuleb veel oodata

Stepan Karja Foto: Sille Annuk

Maainimestest tunduvalt rohkem elab linlane mitmesuguste poliitikate ja strateegiate mõjuväljas – tihtipeale seda endale isegi teadvustamata. Nii jõudsid mõisted parkimispoliitika ja parkimisstrateegia minu silmade alla 17. aprilli hommikul kohalikku ajalehte lugedes. Sain teada, et parkimispoliitika on meil juba olemas – seda koguni tarvitatakse kui töövahendit esialgu linna teiste, liikuvuse ja ruumikasutuse strateegiliste tegevuste planeerimisel, kuid parkimise parema korraldamise huvides ei saa veel kasutada, sest puudub strateegia. Selle sünniks ongi tehtud piisavalt ettevalmistusi: teoreetiliseks aluseks telliti uurimistöö, millele hiljuti tõmmati joon alla.

Eeldanud ülevaadet uurimusliku, keerulise probleemistiku süvitsi, poolenisti teadusliku käsitluse kohta, takerdusin lugedes rohkem kui paaril korral liigtuttavlikule sõnastusele, et mitte öelda sõnamängule. «Inimeste jaoks meeldivama linnaruumi loomiseks tuleb keskmesse seada kõvakattega alade vähendamine, rohetaristu loomine ja avaliku ruumi mitmekesine kasutamine.» Imestan: kas parkimispoliitika tõesti ei räägi samast?

Järgnev, «... meil on väga hästi vaja läbi mõelda, kuidas seda väärtuslikku ressurssi – linnaruumi – optimaalselt kasutada», näib aga uurimuse aruande sissejuhatusse igati sobiv, sest järgnevad suunised parkimisstrateegia väljatöötamiseks.