Kui 31. Tartu rattaralli võitjad finišeeruma hakkasid, startis Tartu Postimees Nõuni toitlustuspunkti poole, et uurida, mida arvavad sõidust, soolakurkidest ja soojast ilmast rahvasportlased.
Kukkel aitas ratturitel lõpuni sõita
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rattaralli 137-kilomeetrise põhidistantsi neljas toidupunkt asub stardist 93 kilomeetri kaugusel ja kell 15.12 ehk kaks minutit peale punkti ametlikku sulgemisaega jõudis sinna viimane rajale jäänu Jürgen Lõhmus.
Lõhmus (35) ütles, et hea turvaline on nii sõita, kui buss seljatagust valvab, kuid tihti on vaja endaga võidelda, et ikka lõpuni minna ja mitte bussile astuda. Nimelt sõitis ratturite rivi järel linlastele tuttav punane liinibuss, mis väsinud sportlased soovi korral peale võttis.
«Tunne on hea, aga pedaal laguneb kohe ära,» ütles Lõhmus ja küsis seejärel Nõuni punkti jäänud inimestelt, kas mõnda tehnikut ka veel on. Et sellist asjameest punktis ei olnud, siis pakkus sõidu katkestanud Taavi Sõlg mehele oma värske sinise isoleerteibiga maanteeratast Turist, kuid vapper rattasõber Lõhmus otsustas siiski oma roostetanud sõiduvahendile truuks jääda.
«Neljas aasta läheb juba selle rattaga ja ainult korra olen katkestanud, sest siis läks kett katki,» rääkis ta.
Paras või vähene treenitus
Eelviimane Nõuni punkti läbija Anatoli Sillari (78) oli selle vestluse ajaks juba oma teed läinud. «Öeldakse vist, et sport on nagu viinajoomine: kui alustad, siis ei saa enam pidama,» sõnas ta mõtlikult puusaringe tehes ja vett juues.
Küsimusele, kas rohkem annab jõudu kukkel või soolakurk, vastas Sillari, et kõige parem on üldse mitte midagi võtta. «Peab ikka nii treenitud olema, et pole vaja vahepeal peatada,» arvas ta. Vesi joodud, hüppas ta rattale ja kimas edasi, eks ikka selleks, et järgmine mees järele ei jõuaks.
Staažikas nelikürituse väisaja Mati Saarend rääkis, et sõidusuuna muudatus tegi ralli tema jaoks raskemaks, sest tõuse on rohkem ja tuul puhus vastu. «Raske on, sest rattasõitu olen vähe treeninud, keskendusin sel aastal jooksule,» selgitas Saarend.
Väheste treeningukilomeetrite muret kurtsid ka mitmed teised, kes siiski tunnistasid, et ei saanud ka tulemata jätta, sest rosinakuklid ja soolakurgid maitsevad nii head vaid rattaralli toitlustuspunktis.
Külalised piiri tagant
Tagasihoidlikult tema ümber tiirutavat fotograafi piielnud lätlanna Inga Roze (31) oli rattarallil esimest korda. Hoolimata väsimusest sõnas Roze, et tunne on fantastiline.
Kümneaastase ratturikarjääriga Aivars Zurila (32) jõudis Nõunisse seljast kinni hoides. Kuigi treenitus lubaks tal sõita hoopis eespool, sai talle sel korral saatuslikuks kukkumine sõidu alguses, kus ta kergelt selga vigastas. Õnneks ei olnud aga asi nii hull, et positiivset emotsiooni röövida.