Video ja pildid Jõgi on teel ees? Pole probleemi, sest liitlased paigaldasid Väiksele Emajõele ujuksilla

Henn Uuetoa
, ajakirjanik
Uuendatud 9. mai 2024, 21:54
Copy

Taktikalise rännakuga Kevadtormile suunduvatel teise jalaväebrigaadi pioneeripataljonil ning Taani luureüksustel oli tarvis Tartu poolt tulles ületada Väikest Emajõge. Kuigi selleks leidub ka sildasid, võtsid Prantsuse liitlasüksused tee enda teha ning paigaldasid selleks jõele lahinguteenindusparve.

Seega rajasid prantslased neljapäeva hommikul Võrtsjärve lõunatipu juurde Pikasillale lähistele sisuliselt uue, Tartu- ja Valgamaad siduva ületuskoha.

Mitte aga Väikse Emajõe kohale, vaid peale, sest tegemist on justkui ujuksillaga, mis pontoone meenutavate paadikeste peal püsib. Ühest kaldast teiseni see aga ei ulatunud, vaid parv sai liikuda mootorite jõul. 

Prantsuse pioneerirühma ülem leitnant Antoine rääkis, et selline lahinguteenindusparv on võimeline transportima kergemaid militaarsõidukeid, sealhulgas veokeid. Tänu sellele saidki nii Eesti kui Taani sõdurid jätkata oma rännakut lahingulises valmisolekus.

Pioneeripataljoni sillarühma ülema lipnik Hargo Liivingu sõnul möödus veetakistuse ületamine üllatusteta. «Kõik on läinud sujuvalt ning tehnilisi probleeme ei ole esinenud,» kinnitas ta päeval. «Lisaks tehnika töökindlusele rõhutaksin ka meeldivat kogemust suhtlustasandil,» lisas ta.

Sama tõdes ka leitnant Antoine. «Me oleme 2. jalaväebrigaadi pioneeripataljoniga koostööd teinud juba ligi kolm kuud ning täna oli järjekordne hea võimalus oskusi lihvida,» ütles ta.

Et parv kandis ja koostööharjutus sujus, hindas 2. jalaväebrigaadi pioneeripataljon lahinguteenindusparve Eesti oludesse sobivaks. Sealhulgas möödusid korrektselt ettevalmistustööd, arvestati veekogu ja kallaste nõudeid ning parve ülesseadmise ajalisi ja tehnilisi norme.

Kevadtorm pole aga ühegi Pikasillas tegutsenud üksuse jaoks läbi, suurõppus kestab 17. maini.

Ühtlasi on Kevadtorm kaitseväe aasta suurim õppus, mille käigus harjutatakse sõjaliste operatsioonide planeerimist ja elluviimist, samuti tõhustatakse koostööd Eesti ja liitlasriikide üksuste vahel. Õppusel osalevad nii tegevväelased, ajateenijad, reservväelased, kaitseliitlased kui liitlasriikide sõdurid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles