Linnade linnuralli võitis esmakordselt Tartu

Risto Mets
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lindude vaatlemine binokliga. Illustreeriv foto.
Lindude vaatlemine binokliga. Illustreeriv foto. Foto: Elmo Riig / Sakala

Täna peetud Eesti linnuhuvilisi koondava linnade linnuralli käigus tuvastati Tartus 57 eri liiki sulelisi, järgnesid Tallinn ja Haapsalu. Linnakeskkonnas haruldasemad liigid mille üle linnutundjad ka enim rõõmu tundsid olid Tartus näiteks jõgivästrik, värbkakk ja tamme-kirjurähn.

Eesti Ornitoloogiaühingu korraldatav igakevadine linnalinnuvaatlus tõi tiivulisi jälgima 100 huvilist. Osavõtvate linnade arv (19) oli võistluse 10-aastase ajaloo suurim, kinnitas Eesti Ornitoloogiaühingu nõukogu liige Tarvo Valker.

Kui tavapäraselt on liigirohkuse poolest esikolmikusse mahtunud vaid rannikulinnad, siis tänavu tuli ootamatult pikim liiginimekiri hoopis Tartust, kus osalejad said kirja 57 linnuliiki. Vähemalt poolsada linnuliiki vaadeldi veel Tallinnas (54), Haapsalus (53) ning Kärdlas (50). Kokku nähti-kuuldi ettevõtmise raames 91 erinevat loodusliku päritoluga sulelist.

Kohatud lindude seas oli mitmeid ootuspäraseid rändlinde, nagu erinevad haneliigid, ristpart, sookurg, kiivitaja, merisk, põldlõoke, punarind ja metsvint.

Vaatlus algas hommikul kell 5 ning lõppes kell 13. Tartus oli liikvel mitu võistkonda. Postimees käis kaasas seltskonnaga, kes alustas retke Toomemäelt. Seal huikas kaks kodukakku ning esimene liik sai kirja.

Varahommik tervitas tartlasi vihmasajuga, millest sai hiljem lörtsisadu. Tuul summutas väljal lindude sirina, metsas tegi sama puudelt sadavate veepiiskade kahin. Sellised ilmaolud ei meeldi inimestele ega sulelistele, mistõttu oli karta, et mullust tulemust (41 linnuliiki) ei õnnestu ületada.

Edasi liiguti Ihastesse, kus laulis musträstas. Teised metsalinnud hoidsid targu noka kinni. Seejärel võeti suund Tallinna maantee algusesse. Tasapisi hakkas valgeks minema ning linnud elavnesid.

Taas osutus heaks vaatluspaigaks Raadi kalmistu, kus võis kohata nii rähne kui rästaid. Liigilisa andis teine käik Ihaste metsatukkadesse, kuid vaat et arvukamaltki oli sulelisi kogunenud söögimajade ümber. Linnutundjate hinnangul ei hooli linnud kevadel enam nii palju söögimajades pakutavast, kuid korraks valgeks sadanud maa tõi nad hoovidesse tagasi.

Ralli viimased poolteist tundi veetis võistkond Tartu veepuhastusjaama juures, vaadeldes Aardla poldri suunas. Kanakull, kühmnokk-luik, hiireviu, väikekoskel ja hallhaigur - kõik need tiivulised lendasid seal. Samast kohast tuli ka päeva täht - jõgivästrik. Üks emaslind tuli lõuna
suunast, ilmselt rändelt ja maandus vaatlejate lähedal kanali serva maha. Linnade linnuralli ajaloos pole jõgivästrikut kohatud üheski Eestimaa paigas.

Lisaks jõgivästrikule nähti üksnes Tartus tikutajat, värbkakku ja hele-urvalindu.

Võistkonnal, kuhu kuulusid Riho Marja, Uku Paal, Peeter Raudsepp, Margus Ots ja siinkirjutaja, õnnestus leida linna piiridest kokku 56 linnuliiki. Veel ühel Tartus teel olnud võistkonnal õnnestus näha ka merikotkast. Seega määrati Tartus täna kokku 57 linnuliiki, millega Emajõelinn esialgsetel andmetel ka linnuralli võtis.

Tartus linnuralli käigus ära määratud linnuliigid:
kühmnokk-luik, laululuik, rabahani, suur-laukhani, piilpart, sinikael-part, sõtkas, väikekoskel, jääkoskel, hallhaigur, merikotkas, kanakull, hiireviu, kiivitaja, tikutaja, naerukajakas, hõbekajakas, kodutuvi, õõnetuvi, kaelustuvi, värbkakk, kodukakk, suur-kirjurähn, tamme-kirjurähn, väike-kirjurähn, põldlõoke, jõgivästrik, punarind, musträstas, hallrästas, pöialpoiss, salutihane, põhjatihane, tutt-tihane, sinitihane, rasvatihane, puukoristaja, porr, pasknäär, harakas, hakk, künnivares, hallvares, ronk, kuldnokk, koduvarblane, põldvarblane, metsvint, rohevint, ohakalind, siisike, kanepilind, urvalind, hele-urvalind, leevike, talvike, rootsiitsitaja.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles