/nginx/o/2023/04/04/15238651t1hf970.jpg)
Elekter on kõrgema ohu allikas ja see nõuab tarbija tähelepanu elektriohutusele. Elektripaigaldised peavad olema ohutud, töökindlad, ja mis ka tähtis, ohutusnõuded peavad olema inimestele hästi kättesaadavad. Aga kust saab tarbija teada ohutusnõuetest, mida, muide, täiustatakse järjepidevalt?
Kuna elektrienergia on kaup, peaks igal elektrimüüjal olema lausa kohustus elektrilepingu sõlmimisel väljastada ka juhend ettevaatusabinõude kohta elektrienergia kasutamisel.
Juba 1969. aastal väljastas Eesti Energia Energiamüük elektrilepingu sõlmimisel lisalehel meelespea, kus kümne olulise punktiga juhiti tähelepanu, kuidas tuleb täita elektriohutusnõudeid. Elektriohutusnõuetest kinnipidamisega saab vältida elektriga seotud tulekahjusid ja õnnetusi. Päästeameti statistikast nähtub, et enamik tulekahjusid sai eelmisel aastal alguse elektriseadeldistes juhtmete ülekoormatusest, pikendusjuhtmetest või harukarpidest.
Pesumasinad, tolmuimejad, elektrilised küttekehad, triikrauad, veekeetjad – nende seadmete toitejuhtmes peab olema kaitsesoon ja pistikupesas kaitsekontakt. Paljude vanade elamute juhtmestikus puudub kaitsejuht ja kaitsekontaktiga pistikupesa, need ei vasta ohutusnõuetele. Lausa lubamatu on vanade pistikupesade avade suuremaks puurimine, et saaks neid uuemate seadmetega kasutada.
Jüri Laurson, elektriinsener
/nginx/o/2013/09/05/2209637t1he9f1.jpg)