Uus toit käis rangel eksamil

Eksamiruumis valitseb puhtus ja vaikus. Laual on üheksa ettevõtja 21 toiduaine näidised, mida hindab 11 koolitatud degustaatorit. Foto: Margus Ansu

Hommik võiks ju alata küll kruusitäie Suure-Jaanist pärit energiateega, kõrval Hiiumaal küpsetatud rukkileivaviil, millel peal Otepääl valmistatud pidupäevasink.

Umbes nii see eile hommikul Tartu kutsehariduskeskuses ka oli. Üksteist hästikoolitatud toidudegusteerijat istusid klassiruumis väga süvenenult ja igaüks omaette, mekkides algul energiateed, hammustades peale mahedamaid ja siis vürtsisemaid lihatooteid, limpsides vahele kastmeid ja sahvte ning lõpuks pistes suhu Kass Arturi iirisepalle.

Vanad uued tooted

Töö käis pidulikus vaikuses rangete protseduurireeglite järgi, sest eksam tuli anda kahekümne ühel uuel piirkondlikul toiduainel, teiste seas maksavorstil, hapupiimal ja tomatiketšupil.

See oli konkursi «Eesti parim toiduaine» väikeettevõtetele suunatud võistlus, kus Lõuna- ja Lääne-Eesti ning Virumaa tootjad olid välja tulnud oma eelmisel aastal müügile paisatud toodetega. Hindamiskomisjoni tööd juhtis toiduliidu juhataja Sirje Potisepp.

Potisepp ei tohtinud eile reeta, mis sai esikoha, sest konkursi võitja kuulutatakse välja koos «Eesti parima toiduaine 2012» üldvõitjatega aprilli lõpus Eesti toiduainetööstuse aastakonverentsil.

Küsimuse peal, aga mis siis ikkagi maitses, vastas Potisepp, et üks piimatoode maitses kõikide hindajate meelest üsna ühtlaselt hästi.

Potisepp lisas, et tal on hea meel kahe uue konkursile tulija üle – nendeks olid ravimtaimi kasvatav mahetalu Elujõud Suure-Jaanist ja AS Bacula ehk moose, mahlasid ja jogurteid tootev väikeettevõte Valgamaalt.

Ta märkis sedagi, et üks too­tearenduse suundasid on iga hinna eest eristuda ja tarbija tähelepanu tõmmata, nüüd on selle kõrvale tulnud ka teine suund – esitada võistlusele vanu ja traditsioonilisi tooteid nagu hapupiim ja kohupiimakreem.

Žürii liige, Eesti Maaülikooli toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia osakonna juhataja Lembit Lepasalu ütles, et tema on lihatoodete alal tugev ning võistlusele toodud vorstid ja pasteet jätsid hea mulje küll.

Segased nimed

Küsimusi tekitas rulaad Tõusu Oode, et missugust tõusu sellega silmas peetakse, kas majandustõusu või midagi muud. Samuti nimetus Grillisahvt, mille puhul Lepasalu endalt humoorikalt küsis, ega see mõni grillipuhastusvedelik ole. Ei olnud – oli hoopis pohlamoos, lisand lihatoodetele.

Võidu saanud piimatoode ei olnud Lepasalu pingereas küll tipus, aga ometi üsna kõrgel kohal. «Tegelikult on toidu hindamine ikkagi subjektiivne, aga eks tarbijagi hindab toitu nii maitse kui välimuse järgi ja seda pidime meiegi tegema,» ütles ta.