Jüri Kõre: kultuuripealinnast loodeti üleelusuurusi elamusi, kuigi lubati ju vaid elusuurusi etendusi

Jüri Kõre Foto: Arvo Meeks

Kultuurikorraldajate võimsa visiooniloome tulemusena on mõni Tartu loomeinimene ja suur osa (Eesti) kultuuritarbijatest sattunud spunki otsiva Pipi Pikksuka muinasjuttu. Et milline see spunk ehk kultuuripealinn 2024 õieti on ja kus ta ennast peidab. Osaliselt on vist tegu ülepaisutatud ootustega. Oodati üleelusuurusi elamusi, kuigi lubati ju vaid elusuurusi etendusi.

Ellujäämisstrateegiad seostuvad osalt ka sellega, et pärispealinnas Reformierakonna poolt pakutavad strateegiad kipuvad kultuuripealinna omi varjutama. Kõrvalt vaadates seisab kultuuripealinn tugeval vundamendil. Aga no mida me mäletame 2011. aasta kultuuripealinnast Tallinnast? Eelkõige seda, et krokodillid Toompeal kärpisid muude kulutuste kõrval ka kultuurieelarvet.

Ja sellistest meeldejäävatest ettevõtmistest nagu Emajõel korraldatud kultuuriaasta avaetendus ei saanud Tallinn unistadagi. Kui kõrvutame Tartu programmi ja Lõuna-Eesti suuremates või väiksemates kogukondades plaanitavaid näitemänge, näitusi, loometubasid ja muid põnevaid nimesid kandvaid üritusi, siis kindlasti ei too viimased kohale ametnike oodatavaid sadu välisajakirjanikke. Hoopis toovad koju kokku nendesamade kogukonnaliikmete sõpru ja sugulasi Eestist ja kaugemalt.