Kaili Ojamets: „Hea ja ettevõtlik tartlane!“

Fotol Kaili Ojamets. Foto: Erakogu

Algab Tartu ettevõtlusnädal 2022.

Tänavu on see veel selgema sõnumi ja motivatsiooniga – Tartu ambitsioon on olla kõige ettevõtlikum linn terves Euroopas, miks mitte maailmas! Selleks, et eesmärgi poole püüelda, tuleb selgelt kaardistada ära moment, kus praegu viibime. Ettevõtete sünnimäära näitajaga paiknesime 2019. aastal riikide arvestuses ülemises kolmandikus, keskmise määraga 11,1 protsenti, ületades ELi keskmist näitajat, mis oli tol aastal 10 protsenti. Uute ettevõtete sündi peetakse sageli üheks töökohtade loomise ja majanduskasvu võtmeteguriks. Ettevõtete sünd suurendab riigi ettevõtjaskonna konkurentsivõimet, kohustades neid uute tekkivate konkurentsitingimuste valguses efektiivsemaks muutuma. Sellisena stimuleerivad need innovatsiooni ja hõlbustavad uute tehnoloogiate kasutuselevõttu, aidates samal ajal suurendada üldist tootlikkust majanduses. 2020. aastal oli Tartu ettevõtete sünnimäär 11,3 protsenti, Tallinnas 13,1 protsenti.

Ettevõtlik vaim kannab endas ideed, et inimkujutlusel ei ole piire ja et leidlikkus suudab ületada millegi, mis on juba olemas, luues midagi, mis peab olema. Väga paljudelt ettevõtlusega alustavatelt inimestelt, eriti noortelt, võib kuulda, kuidas nad on valmis muutma teiste inimeste elusid ning kujundama oma ja teiste saatust. Ja see ongi ettevõtlus. Ettevõtlus loob uusi töökohti ja ettevõtteid, uusi võimalusi põhiteenuste osutamiseks, uusi viise maailma nägemiseks – see on jõukuse ja õitsengu säde. Ettevõtlus pakub positiivset alternatiivi ka noortele vägivalla ja ohtlike ideoloogiate vastu, mis võivad liigagi sageli täita tühimiku, kui noored ei näe enda jaoks tulevikku. Ettevõtlus tähendab omamist ja enesemääramist, võrdlusena olla sõltuvuses kellestki teisest oma elatise ja tuleviku mõttes. Ettevõtlus vähendab tõkkeid kogukondade ja kultuuride vahel ning loob sillad, mis aitavad meil ühiselt väljakutsetele vastata. On üks asi, millest ettevõtjad väga hästi aru saavad: hea idee jaoks ei pea olema kindlat usku, rahvust või tausta!

Väljakutse – nagu paljud teist teavad – on tõsiasi, et esimesi samme on sageli raske astuda. Kapitalile on keeruline ligi pääseda, eriti alguses. Vahel on jälle keeruline leida õigeid koolitusi ja omandada oskusi, ajamaks äri nii professionaalselt kui võimalik, jõuda õigete võrgustike ja mentoriteni. Räägime tihti ka vanusega seotud dogmadest. Võib-olla tuleb paljudele üllatusena, et Harland Sanders lõi kuulsa Kentucky Fried Chickeni restoraniketi alles 62 aasta vanuselt. Ray Kroc lõi nüüdseks kuulsa McDonald'si, kui oli juba 52-aastane. Tegelikult on sarnaseid toredaid näiteid mujal Euroopas ja maailmaski hulgaliselt võtta, meil ehk pisut vähem. Aga võiks olla teisiti.

Soovin, et oleksime Tartuna hea ja sütitav näide sellest, kuidas ettevõtet asutada ning elus kannapööre teha, sõltumata vanusest, taustast, haridusest või soost. Just sel põhjusel tahame tänavusel ettevõtlusnädalal tuua teie ette erinevaid inspireerivaid lugusid meie keskelt, inimestelt, kes on selle teekonna ette võtnud, teinud elus suunapöörded. Need lood võiksid sütitada ennekõike esimest sammu astuma.

Ebaõnnestumisi ei tasu karta. Ma ei tea ühtegi tõsiseltvõetavat ettevõtjat, rääkimata ükssarvikutest, kelle areng oleks olnud kirjeldatav vaid püstloodis. Iga eduloo taga on kümneid ebaõnnestumisi ning see on lahutamatu osa igasugusest arenemisest. Lisaks on ettevõtlusega tegelemise võimalusi ja mudeleid tänapäeval väga palju. Ettevõtjaks võib olla ka õppimise, laste kasvatamise ja hoopis muus ametis töötamise kõrval – täpselt nii, nagu kellelegi sobib.

Mul on hea meel, et Eesti tervikuna ja Tartu on kohad, kus on enam kui kahel käel loetleda põhjuseid, miks just siin on hea äriga alustada – riigiametitega suhtlemist toetavad e-lahendused, alustamise ja registreerimise lihtsus, piisavalt väike ja paindlik turg äriideede katsetamiseks, väga kõrgel tasemel äriarendus- ja tugiteenused, haritud inimesed jne. Vähem tähtis pole ettevõtjaks olemist soosiv kaaskodanike ja omavalitsuse suhtumine. Omavalitsusena kadestame sageli kiiruse ja efektiivsuse poolest just ettevõtjaid ning püüame ka oma tööprotsesside mõttes samaväärselt toimetada.

Juba mõnda aega on populaarsust kogunud termin elustiiliettevõtja, mille definitsioon on mulle eriti südamelähedane. Elustiiliettevõtjaks peetakse ettevõtjat, kelle tegevus on suunatud oma elukvaliteedi parandamisele (Peters, M., Frehse, J., Buhalis, D. The importance of lifestyle entrepreneurship: A conceptual study of the tourism industry. -2009) ning kelle jaoks oma tegevuse nautimine on olulisem kui suure kasumi teenimine. Tartu ülikooli majandusteaduskonnas 2018. aastal kirjutatud väga toredas bakalaureusetöös „Elustiiliettevõtja motiivid ettevõtlusega alustamiseks“ on märgitud veel, et ettevõtlusega tegelemisel võib olla eri eesmärke. Näiteks võib ettevõtja seada eesmärgiks teenida suur kasum, kuid see ei ole kõikide jaoks tähtsaim. Suure kasumi nimel ettevõtet arendavatele ettevõtjatele vastanduvad elustiiliettevõtjad.

Majanduse tervislikuks toimimiseks on loomulikult tarvis nii kasumile kui ka elustiilile orienteeritud ettevõtteid, suuri ja pisikesi pereettevõtete formaate. Mitmel pool tehtud uuringu tulemused näitavad, et siirdumine palgatöötajast ettevõtjaks toob kaasa suurema elurahulolu.

Soovin teilegi ettevõtlikkust ja teekonda veel suurema elurahulolu poole!

Oled oodatud Tartu ettevõtlusnädalale, „nädalaga ettevõtjaks“, tutvu programmiga siin.