Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto
tartu

GALERII ⟩ Kultuuripealinnas lööb elu lõkkele, tiitliga või mitte
Tartuga konkureerinud Narvale vaadatakse uue pilguga

Täna toimus Tartus Aparaaditehases Tartu 2024 eestvedamisel rahvusvaheline Euroopa kultuuripealinnade kohtumine. Üritusse olid kaasatud ka need linnad, mis Euroopa kultuuripealinna tiitlile kandideerisid, ent tihedas konkurentsis selle osaliseks ei saanud.

«Kui tiitlit ei tule, siis ega inimesed, mõtted ja innukus ära ei kao. Neid saab oma piirkonna hüvanguks edasi kasutada,» nentis Tartu 2024 teabe- ja turundusvaldkonna juht Kalle Paas.

Kannapööre selles, kuidas Eesti Narvat näeb

2026. aasta kultuuripealinna Oulu kõrval pürgis samale pulgale ka Tampere, mille kirjandusprogrammi juhi Heikki Kovalaineni sõnul on ettevõtmisest palju kasu olnud. Kandidatuuri vältel tegeleti linnas hoogsalt kultuuriloome jaoks ruumide leidmisega ning see jätkub tänaseni.

«Tamperes pole isegi kirjandusmaja,» tõi ta näite. «Me poleks selle lahendamisega kultuuripealinnaks pürgimiseta alustanud.»

Narva 2024 projektijuht Ivan Sergejev on samuti märganud, et pärast kandidatuuri on Ida-Virumaal midagi lõkkele löönud. «On selge, et kandidatuuriga sai tehtud paras kannapööre selles, kuidas Eesti Narvat ja Ida-Virumaad näeb,» leidis ta.

«See oli esimene kord, kui valjuhäälselt öeldi, et me oleme ägedad!» Seda näitab Sergejevi sõnutsi ka piirkonna külastatavus, mis kandidatuuri ajal tõusis ja tänaseni vähenenud pole.

Ida-Virumaa elanike seas on Sergejev täheldanud elavnenud demokraatiameelsust. Teatud Narva linnaisad olla nimelt mõned aastad tagasi arvanud, et kandideerida polegi mõtet. Linlased võtsid seepeale ohjad enda kätte. «Hakati allkirju koguma. See oli nagu otsedemokraatia harjutus, et kuulge, kui rahvas tahab, siis rahvas ka saab!»

Kultuuripealinna protsess on näidanud, et Ida-Virumaalt võib elu ja mõtet otsida ning ka leida, usub Narva 2024 projektijuht Ivan Sergejev.

Kandidatuuri mõju võib peegelduda ka Ida-Virumaa tänavustes valimistulemustes, kus varem opositsioonis olnud on nüüd võimul. Ees seisavad aga uued katsumused, nende seas põlevkivitööstusest väljumine ja uute väärtuste leidmine. Kultuuripealinna protsess on näidanud, et Ida-Virumaalt võib muud elu ja mõtet otsida ning ka leida, usub Sergejev.

Tartu on rahvusvaheline kohtumispaik

Sel nädalal pidi Tartus aset leidma ka mitmesaja osalejaga Kultuurikompassi foorum, ent turvalisuse huvides lükati üritus järgmise aasta kevadesse.

Tänasest kohtumisest võtsid osa Läti 2027. aasta kultuuripealinna tiitlite kandideerivad linnad Valmiera, Daugavpils ja Liepaja. Kohale olid saabunud ka Soome 2026. aasta kultuuripealinna kandidaadid Oulu ja Tampere ning 2024. aasta kandidaadid Narva ja loomulikult võidulinn Tartu. Juba tiitlit kandnud linnadest osalesid Tallinn 2011, Pilsen 2015 ja videosilla kaudu Turku 2011 esindajad.

Seminari eesmärk oli vahetada ideid, kogemusi ja kontakte, et meeskonnad saaksid oma tööd paremini teha, lausus Kalle Paas. «Oleme Tartus võtnud initsiatiivi olla rahusvaheline kohtumispaik. Võtame eestvedaja rolli ja nii oleme nähtavad nii Eestis kui ka suuremas regioonis,» lisas ta.

Septembri lõpus reisis Tartu 2024 delegatsioon Kaunasesse, mis kannab kultuuripealinna tiitlit tuleval aastal. Tänane üritus oli Kaunase omast mahult pisut väiksem, aga samas on Tartul tiitliaastani veel ka pisut aega, arvas Paas.

Seminar koosnes kümmekonnast ettekandest ja vestlusringist, mille vältel käidi läbi teekond Euroopa kultuuripealinna kontseptsiooni loomisest kandideerimise, tiitliaasta ettevalmistuseni ja selle kandmiseni.

Praegu on Tartu 2024 meeskonnal käsil terve tiitliaasta programmi kokku panemine, millega püsitakse pandeemia kiuste kenasti graafikus, ütles Paas. «Edasi lükkame ainult väiksemaid sündmusi, nagu Kultuurikompass. Tiitliaastat kindlasti edasi ei lükata.»

Tagasi üles
Back