Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

GALERII ⟩ Võidusõidul pandi proovile nii sääreväristaja kui ka sõitja seal peal

Hommikust õhtuni põrisesid laupäeval punnvõrrid. Kui seesugused sääreväristajaid eelmise sajandi keskpaigas tootma hakati, nimetati neid veel abimootoriga jalgratasteks, millega külas piima järel käidi. Vana raud on end tõestanud ning nüüd pidasid võrrifanatid juba 12. korda maha karikasarja hooaja eelviimase võistluse. Sel korral Jõgevamaal Vaimastveres, kus proovile pandi masin ise, kuid ka mees seal peal.

Kui vanasti sõitsid võrrid pea 30–40 kilomeetrit tunnis, siis tänapäevaks on meistrimehed arendanud masinate vana Riga mootori juba nii heaks, et pika sirge peal võivad need kiirendada isegi kuni 70 kilomeetrini tunnis nii, et tolmab. Mõne masina tõmme on äkiline ja sõitja füüsise paneb masin tõsiselt proovile.

Hommikul peeti maha võidusõidu individuaalvõistlus sprindis, kus stardis oli 25 võrri. päeva kõige tähtsam võistlus, kus käis tihe rebimine, peeti maha kestussõidus, kus rajale läks 26 võrri.

Kestussõit tähendas, et kuue tunni jooksul pandi proovile, kumb jääb peale – kas võrr või sõitja seal peal. Ühe kindla võrriga kihutas rajal kaks kuni neli sõitjat, kes võistkonna moodustasid ja üksteist vabalt valitud aja tagant välja vahetasid. Võitis see, kes suutis kuue tunni jooksul läbida kõige rohkem ringe.

Kui kuus tundi masina peal sõita tundub ekstreemne, siis võistlejad ise nii ei arva. Varasematel aastatel on olnud lausa 24 ja 25 tunni sõite. Seega pole ainult vaja sõita ja tankida, vaid ka füüsiliselt vastu pidada.

Mitmekesine rada

Nii individuaalvõistluse sprindi kui ka tiimides kestussõidu võitis originaalklassis võrrifanatt Priit Muskat. Vastupidavussõidus kihutas ta koos isa Riivo ja venna Joonasega. Teadupärast ei ole võrridel spidomeetrit küljes ning täpset kiirust mõõta ei saa. Siiski pakkus Muskat, et võttis rajal välja vähemalt 40 kilomeetrit tunnis, võibolla oleks veelgi kiiremini saanud, aga kurv tuli ette. Igal juhul tagus pulss kiiresti ja adrenaliin oli laes.

Sprindis Muskat endale vastast ei näinud, nimelt võitis ta teisi pea poole ringiga. Oma masinat kirjeldas ta kui uhket kollaseks värvitud ja läikivat, Riga 13 võrr, toodetud üheksakümnendate alguses.

Muskat oli Vaimastvere võrrirajal esimest korda. «Rajal oli kõike!» sõnas ta. Nii järsemaid kurve kui ka kiiremaid lõike, hüpekaid ja langusi, asfaldit, kruusa ja kive ning mullaseid teid, rääkis ta.

Võisteldi mitmes klassis: standardklass kuni 25-aastased, standardklass 25 ja vanemad, hiinakad, 100 kilo ja rohkem kaaluvad, open, originaal, retro ning külgkorvid. Peale selle võistlesid omavahel kuni 13-aastased lapsed. Viimastel võis olla ükskõik milline kaherattaline masin, peaasi, et mootor oleks 50-kuupsentimeetrine.

Võrr neljaks tükiks

Et kuus tundi kestussõitu on lisaks sõitjale ka masinale paras proovilepanek, oli võistlusel vähem neid tiime, kes oma võrri ei remontinud. Selleks puhuks oli keevitusmees raja ääres ootamas. Kui raud lagunema hakkas, keevitati kohe kinni. Nii läks näiteks võrrisõber Mardo Kanna meeskonnal, kelle masin rajal põrutuste ja pinge all järele andis ja lausa neljaks lagunes. Siiski sõideti vapralt lõpuni.

Võistlust korraldas ühtlasi Tartu Postimehe ajakirjanik Eili Arula. Ta võttis päeva kokku positiivsete emotsioonidega. «Kõik läks edukalt ja ka ilmaga vedas roppu moodi, ainult üksikud vihmasabinad tulid, mis tähendas, et rada ei jõudnud libedaks minna,» ütles Arula.

Kui muidu ei jõua võrrivõistlusel kukkumisi kokku lugedagi, siis libedaga oleks veelgi teine lugu. Sel võistlusel oli vaid üks tõsisem vigastus, kui originaalklassi masin number 55 kukkus nii, et juht väänas jala pahasti välja ja ta tuli Jõgeva haiglasse viia. Nüüd on mehel mõneks ajaks jalg kipsis.

Esimene punnvõrride meistrivõistlus peeti Eestis 2010. aastal ning see kuulutati kohe ka maailmameistrivõistluseks, sest sarnast üritust polnud maailmas enne tehtud. Nüüd peeti maha juba 12. hooaja eelviimane ehk viies etapp. Viimane etapp peetakse septembris ja siis selgub õige punnvõrride kunn.

Tänavust aastat maailmameistrivõistluste karikaks nimetada ei saanud, sest koroona oli oma töö teinud ja lätlasi kohale ei tulnud. Nimelt on Läti veel ainuke koht, kus seesuguseid sääreväristajate võistlusi korraldatakse. Mootorgi on Läti toodang. Siiski oli tegu rahvusvahelise võistlusega, sest kohal oli soomlane Petri Pantsu. Ta sõitis väljaspool võistlusarvestust Tunturi mopeediga, mis on Soome vaste Läti Riga mootorile.

Kokku osales võistlustules pea sada võrrifanatti. Pealtvaatajaid käis päeva jooksul läbi ligi 150.

Kestussõidu tulemused

Retro

1. Mati Plakk

Hiinakas

1. Enn Kink
2. Kalvi Kaste

Open

1. Andres Põldver
2. Kristjan Väljako
3. Riho Kanna

Originaal

1. Priit Muskat
2. Virgo Nurgamaa
3. Alar Ubar

Sprindi tulemused

Open

1. Patrick Põldma
2. Jaagup Piirsalu
3. Kevin Põldver

Hiinakas

1. Robert Miilaste
2. Kalvi Kaste
3. Risto Küünrus

Standard vanuses 25+

1. Kardo Sarapik
2. Hannes Blehner
3. Gennadi Kink

Külgkorvid

1. Raido Roosnurm ja  Kardo Sarapik
2. Endel ja Agu Laksaar
3. Tenno Alamaa ja Patrick Põldma

100+ ja rohkem kaaluvad

1. Raivo Väljako
2. Bogdan Bendak
3. Roman Kiveste

Standard kuni 25 aasta vanuseni

1. Jaagup Piirsalu
2. Sander Jaguson
3. Sander Blehner

Originaal

1. Priit Muskat
2. Kauri Soolepp
3. Joonas Muskat

Tagasi üles
Back