Priit Pullerits: koduetapi miraaž

Värvikas ajakirjanik, Priit Pullerits läbi aegade

FOTO: Margus Ansu

Seniajani pole seletust, miks rahvuslikul talilaulupeol, Otepää MK-etapil, lõppes eestlaste leivanumbriala, 15 kilomeetri klassikasõit, totaalse fiaskoga – ainsagi esindajata 30 parima seas – ja miks klassikasprint, mida Tehvandil lõpmatuseni lihvitud, valmistas samuti pettumuse: kõigest kaks meest jõudsid ajasõidust kaugemale, ent sealt edasi enam jälle mitte kuhugi.

Otepää etapp on olnud Eesti suusatajaile talve haripunkte, kus pakkuda joovastavaid emotsioone poolehoidjaile ja tõestada sponsoreile, et nende antud raha pole tuulde lennanud.

Tänavusel, tiitlivõistlusteta hooajal pidanuks Otepää etapp olema talve kulminatsioon. Igatahes pidanuks seal tulema paremad tulemused isegi hoolimata tõsiasjast, et Jaak Mae ja Andrus Veerpalu on suurest mängust väljas.

Esiteks, kui tähtsaks siinne meedia Otepää etappi ka ei upita, on sealt sageli puudunud paljud tipud. Kas oskate pakkuda, kui mitu üle-eelmise hooaja MK-sarja distantsisõitjate tollasest 20 paremast mehest tuli Tehvandil starti? Pooled? Või neljandik? Ei, palju vähem: üksainus – sarja liider Lukáš Bauer. Mõni ime siis, et etapil jõudis punktikohale, 30 hulka, viis eestlast, lisaks Maele ja Veerpalule ka Kaspar Kokk, Aivar Rehemaa ja Algo Kärp.

Ega Otepää mulluse etapi 15 kilomeetri sõidu osalejaskond ka kuigi esinduslik olnud. Tollasest distantsimeeste esikahekümnest jättis Eestisse tulemata pisut üle poole, üksteist, sealhulgas esikolmik Dario Cologna, Aleksandr Legkov ja Bauer. 2009. aasta Otepää etapi 15 kilomeetrit jättis esikahekümnest vahele kaheksa sportlast, tänavuse etapi viis.

Otepääle kogunenud meessprinterite seltskond on olnud mõneti esinduslikum kui distantsisõitjate leer. Tunamullu, kui parematest distantsimeestest ilmus Tehvandile üksnes Bauer, jäi sprinterite tippkahekümnest eemale kuus nobedamat – nagu sellele eelnenud kahel varasemal korralgi. Sellegipoolest jõudis kaks talve tagasi punktikohale kolm ja neli talve tagasi koguni neli eestlast. Parimana lõpetasid vastavalt Kein Einaste seitsmenda ja Peeter Kümmel viienda kohaga.

Eelmisel aastal loobus Otepää sprindietapist koguni tosin MK-sarjas enim punkte noppinud sprinterit. See tõsiasi kajastus kohe ka eestlaste tulemustes: tervelt kuus neist jõudsid punktikohale. Tõsi, esikümnesse ei küündinud neist ükski. Tänavu puudus sprinterite MK-sarja esikahekümnest Otepäält neli võistlejat. Veerandfinaali jõudsid Kümmel ja Einaste, kes pidid leppima vastavalt 13. ja 20. kohaga.

Eelnev näitab, et Otepää MK-etapil on tavaline, kui maailma parematest iga neljas, halvemal juhul lausa iga teine meessuusataja jääb kohale ilmumata. See suurendab automaatselt eestlaste edušansse jõuproovil, milleks niigi erilise põhjalikkusega valmistutakse. Iseküsimus on nende šansside realiseerimine.

Peale paljude tippude eemale jäämise on teinegi asjaolu, mis peaks Eesti sportlaste väljavaateid Otepää etapil tunduvalt parandama. See on nimelt väiksem osalejate arv võrreldes teiste samalaadsete etappidega. Viimati sai Otepääl 15 kilomeetri sõidus tulemuse kirja 63 ja sprindis 70 meest.

Seevastu Kuusamo etapi klassikarajal pääses lõpp-protokolli 99 ja sprindis koguni 124 võistlejat. Ka Davosis, kus kavas on vabatehnikasõidud, olid need näitajad märgatavamalt suuremad kui Otepääl, vastavalt 74 ja 89. (Pole mõtet tuua võrdluseks Tour de Ski osavõistlusi, kus esimeste etappide suur osalejaskond kahaneb lõpuks katkestamiste tõttu 40 kanti.)

Mulluseid näitajaid kõrvutades ilmneb, et meeste klassikaetappidel oli kõige vähem lõpetanuid just Otepääl – 75. Tunamullu sai Otepääl 15 km rajal tulemuse kirja kõigest 57 meessuusatajat. Võrdluseks: Kuusamos oli see arv 94 ja Davosi 15 km vabatehnikaetapil 90.

Tänavustest sprindietappidest on Otepääst (70) lühema finišinimekirjaga vaid Milano võistlus (68). Tunamullu jäi selle näitaja poolest Otepääle (67) alla vaid Dram­meni etapp (66). Kuid Drammenis polnud osalejate seas Norra nn rahvusliku grupi võistlejaid. Seevastu Otepää 15 km ja sprindietappidel on viimasel kuuel hooajal lõpp-protokolli pääsenud Eesti suusatajate arv tänu teise ja kolmanda ešeloni kaasamisele jäänud 11 ja 15 vahele.

Järeldus on ilmne: Eesti suusatajad on viimastel aastatel panustanud enda tõestamisele MK-sarja ühel tagasihoidlikuma konkurentsiga etappidest. Seetõttu ei maksa viimastel hooaegadel kodus saadud kohtadest liiga joovastuda. Pigem tasub küsida, miks tänavu jäid tulemused alla igasugust arvestust.
 

Tagasi üles