Sükut saatis riiklikult tähtsate kultuuriehitiste valimisel edu

Sellise visioonipildi abil tutvustas praegu Tartus võimul olev Reformierakond südalinna kultuurikeskuse ideed 2017. aasta valimiskampaanias. Kui see hoone kunagi kerkima peaks, saaks see suure tõenäosusega olema väljanägemise poolest teistsugune, sest arhitektuurikonkurss on veel korraldamata. Foto: Reformierakonna kampaaniapilt

Riigikogu kultuurikomisjon selgitas välja 29 ettepanekust 11 riiklikult tähtsate kultuuriehitiste ettepanekut, mille seast järgmisel poolaastal lõplik valik teha.

Komisjoni esmasesse valikusse jäid Anu Raua keskus, Arvo Pärdi nimeline muusikamaja, Helioru kontserdimaja, Kahni keskus, Narva Kreenholmi kultuurikvartal Manufaktuur, Pärnu kunstihoone, Rahvusooperi praeguse hoone juurdeehitis, Saaremaa muuseum, Tallinna filmilinnak, Tartu südalinna kultuurikeskus ehk Süku ning teadus- ja tehnikakeskus Nobel.

Tartu ideedest kandideeris riikliku tähtsa kultuuriehitise kohale ka Raadi multihall ehk Arena Tartu, mis paraku viimasesse valikuvooru ei jõudnud.

Kultuurikomisjoni esimees Aadu Must tõdes, et esitatud ettepanekute hulk ja mitmekülgsus oli väga rõõmustav ning seega oli juba ainuüksi eelvalikut teha väga keeruline. Musta sõnul peeti tähtsaks toetada regionaalset tasakaalu ning kultuurielu ka väljaspool pealinna. «Samuti soovime kultuurkapitali vahendite abil hoogu anda nendele kultuuriehitistele, mis ühendavad erinevaid kultuurivaldkondi ning soodustavad valdkondadevahelist koostööd,» rääkis ta.

«Komisjonile esitatud ettepanekud on kõik väga eriilmelised ning kahtlemata olulised, kuid kultuurkapitali vahendite maht ja rahastusperiood on piiratud,» ütles komisjoni aseesimees Heidy Purga. Tema sõnul asub komisjon eesootaval kevadistungjärgul välja valitud 11 ettepanekut täpsustama ja põhjalikumalt analüüsima. «Esimese vooru läbinud ettepanekuid hakkab komisjon peagi arutama, et saada detailne ülevaade nii ehitiste maksumuse, ülalpidamise kui ka jätkusuutliku tegevuse kohta,» lausus ta.

Pingerea järgmistest riiklikult tähtsatest kultuuriehitistest, mille ehitamist või renoveerimist järgnevatel aastatel kultuurkapitali vahenditest toetada, ning vastava otsuse teeb riigikogu kultuurikomisjoni ettepanekul.

Eesti kultuurkapitali seadus võimaldab kultuurkapitali nõukogul toetada vastavalt pingereale üheaegselt kuni kahe riiklikult tähtsa kultuuriehitise rajamist või renoveerimist. Kultuuriehitiste rajamiseks ja renoveerimiseks eraldatakse igal aastal 60,6 protsenti kultuurkapitalile sihtotstarbeliselt laekuvast hasartmängumaksust.