Galerii ⟩ Haruldane haisev lind uudistas tartumaalase aeda

Pühapäeval seadis Luunja vallas Veibri küla aias end mitmeks tunniks sisse Eestis üsna haruldane lind vaenukägu. See kireva sulestikuga pilkupüüdev lind võttis mitu tundi päikest ja poseeris maja perenaisele, fotograaf Katrin Visnapuule. Iisreli rahvuslinde vaenukägusid elab Eestis maksimaalselt kümmekond paari ning nad veedavad siin aastast mõned kuud. 

Katrin Visnapuu saatis pildid ka Tartu Postimehele. «Ma muidu pildistan inimesi, aga sel korral sain au jäädvustada nii ilusat ja haruldast lindu. Alguses ei teadnudki, kes see on, aga internetist sai tänu kireva välimuse kirjeldamisele kiiresti vastuse,» rääkis Visnapuu.

Efektne välimus

Tartu ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia peaekspert Veljo Runnel kinnitas, et pildil jäädvustatud lind on tõepoolest vaenukägu. «Vaenukäo teeb haruldaseks see, et ta on pigem lõunapoolse levikuga,» selgitas Veljo Runnel, kes muuhulgas korraldas möödunud nädalavahetusel kolmandat korda üle-eestilist loodusvaatluste maratoni. Eestis ei ole Tartumaa vaenukäo peamine levikupiirkond. «Eestis näeb vaenukägu tavaliselt Värska kandis või Pärnu rnikust allapoole liikudes,» rääkis Runnel.

Looduskaitse all olev vaenukägu kuulub siniraaliste seltsi nagu ka jäälind ja siniraag. Neid kõiki iseloomustab eksootiline ja efektne sulestik. Rahvasuus kutsutakse Iisraeli rahvuslindu ka toonetutiks, sest tal on pea peal ruugetest mustaotsalistest sulgedest uhke tutt. Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloog Marko Mägi rääkis, et eriti uhke näeb vaenukägu välja siis, kui teda tabab pahameel ja ta oma tuti pea peal laiali ajab.

«Mina ei ole seda lindu veel oma silmaga Eestimaal näinud. Teda naljalt juba kellegi teisega sassi ei aja,» nentis Marko Mägi. «Vaenukägu ei ole tavaline lind, keda kohata,» lisas Mägi.

Tänavu on vaenukägu vaatlusi Mägi sõnul tehtud ligi 70, mis võib esmapilgul tunduda suur number, aga teiste liikide kõrval pigem ei ole. «Tuleb arvestada, et sellise linnu puhul pannakse kirja iga vaatlus, seevastu metsvindi kirjeid enam sisse ei kanta, sest neid leidub iga nurga peal. 70 vaatlust pole seega kindlasti suur arv,» lisas Mägi.

Halvad hüüdnimed

Rahvakeeles on vaenukäole omistatud erinevaid negatiivseid nimetusi nagu uputaja kägu, surmakägu, pasatraat või sitane rästas. Marko Mägi usub, et teab põhjust. «Vaenukäo pesa keegi naljalt nuusutama ei lähe, sest see lehkab väga halvasti. Kõik see kraam, mis sinna on tassitud, läheb mõnikord roiskuma ning linnud ise juba haisevad halvasti,» rääkis Mägi. Need linnud ei puhasta pesa ja vaenukäo seljal on päranipunääre, millega ta enda sulestikku määrib. Pojad kasutavad seda haisvat eritist vaenlaste vastu, et ellu jääda.

Haruldase linnu välimus võib olla kirev, aga iseloom on arglik. Tuvisuurune, kollakaspruunika sulestikuga, laiade valgevöödiliste tiibadega rüü jääb kaugelt silma. Omapärane on allapoole kooldu olev nokk, millega vaenukägu endale süüa otsib ning mainimata ei saa jätta lehvikukujulist sulgedest tutti.

Tagasi üles