Veerand Tartumaa firmadest tahab riiki tüssata

Ümbrikupalk, foto on illustratiivne.

FOTO: Arvo Meeks

Eestis on ümbrikupalkade maksmine endiselt probleem ning riigikassasse laekub mustalt palga maksmise tõttu iga aasta kümneid miljoneid eurosid vähem maksuraha kui peaks.

Maksu- ja tolliameti (MTA) töötajad teostasid möödunud aastal Tartumaa ettevõtetes 83 tööjõumaksudega seotud kontrolli, mille tulemusena määrati juurde ligi 530 000 eurot makse. Eestis tegid maksuametnikud kokku 906 kontrolli, mille järel deklareerisid ettevõtete juhid tagantjärele 8,2 miljonit eurot makse.

Hinnanguliselt saab Eestis töötasu mustalt ligi kuus protsenti töötajatest ja riik kaotab aastas seetõttu 86 miljonit eurot maksuraha ning nii on ümbrikupalgad endiselt suurim maksuprobleem Eestis, nentis maksu- ja tolliameti maksuauditi osakonna valdkonnajuhi Oscar Õuna.

Ehitus, müük, toitlustus

MTA analüüsi põhjal on töötasudega seotud maksuriskiga 25 protsenti Tartu maakonnas tegutsevatest ettevõtetest. Eestis on keskmine töötasude maksurisk 23 protsenti. Kõige suurema riskiga valdkonnad on ehitus, hulgi- ja jaemüük ning toitlustus.

Tartu ettevõtja, puidu- ja mööblitootja Tarmeko grupi juhatuse liige Jaak Nigul tõdes, et ümbrikupalga maksmine on Eestis tõesti üsna suur probleem. «Kui töötaja läheb meilt ära ettevõttesse, milles krediidiinfo kohaselt makstakse sektori jaoks liiga väikest palka, siis tekitab see kahtlusi,» tõi ta näite. Niguli sõnul Tarmeko ümbrikupalka ei maksa.

 Õuna sõnul on ümbrikupalgavastane tegutsemine andnud tulemusi, kuid probleem tervikuna on visa kaduma. Ümbrikupalga maksmisel on alati kaks poolt – tööandja ja töötaja –, rõhutas maksu- ja tolliameti maksuauditi osakonna üksusejuht Evelin Muttik.

Riik kaotab aastas ümbrikupalkade tõttu 86 miljonit eurot maksuraha.

Amet lähtub kontrollimisel sellest, et kui töötaja on teadlikult ümbrikupalka vastu võtnud või seda koguni ise nõudnud, siis töötasult kinni pidamata jäänud tulumaksu eest vastutab töötaja tööandjaga ühiselt. «Meie eesmärk on tõsta inimeste teadlikkust maksusüsteemi toimimisest ja ümbrikupalkade kahjulikest tagajärgedest,» lausus Muttik.

Hanked luubi alla

MTA keskendub tänavu Lõuna-Eestis ehituse riigihangetele, sest on tähtis, et avalik sektor ei kasutaks töid tellides ebaausate ettevõtjate teenuseid. «Näeme siin olulist osa ka omavalitsustel ja riigiettevõtetel, mis ehitushangete tellijana saavad rohkem tähelepanu pöörata alltöövõtjate taustakontrollile,» märkis Muttik. «Avalik sektor peaks tellijana eelistama ausaid ettevõtjaid, nii saaks korda kogu valdkond ning paraneks ka töö kvaliteet ja tähtaegadest kinnipidamine.»

Ka Õun kinnitas, et üks olulisi suundi ümbrikupalgavastases võitluses on ehituse riigihanked ja see, et riik ise töid tellides kasutaks ausate ettevõtjate teenuseid.

Et ümbrikupalkade maksmist vähendada, viisid MTA töötajad eelmisel aastal läbi ka personaalseid nõustamisi 541 Tartumaa ettevõtte juhiga. Pärast seda parandas 33 protsenti ettevõtetest oma maksukäitumist ja nende ettevõtete tööjõumaksude tasumine kasvas tunduvalt. Ettevõtete juhid saavad deklareerida kuni nelja aasta taguseid tulusid ja kulusid.

MTA eesmärk on ümbrikupalga saajate osakaalu vähendada 2021. aastaks neljale protsendile.

Tagasi üles