GALERII ⟩ Eesti Vabariigi juubelisündmustele pani punkti uhke tänuõhtu
Lisatud kommentaarid osalejatelt!

Tartu rahu 100. aastapäeva eelõhtul võeti Eesti Rahva Muuseumis kokku kolm aastat kestnud Eesti Vabariigi 100. aastapäeva sündmused suurejoonelise tänuõhtuga «Rahuga edasi, Eesti!». Õhtu vältel meenutati juubeli auks korraldatud üritusi, valminud telesaateid ja filme ning teisi ettevõtmisi.

Kella 18st oli Eesti Vabariigi juubeli finaaliks ERMi kogunenud tuntud kultuuritegelasi, näitlejaid ja muusikuid ning endisi ja praegusi valitsuse liikmeid, samuti president Kersti Kaljulaid. Õhtu oli põimitud sõnavõttude ja armastatud muusikapaladega, mida esitasid valdavalt Tartu noortekoori liikmed. 

Teadlaste roll

Eile otse Antartikast saabunud EV 100 juhtrühma liige Tiit Pruuli ütles, et jõudis Tartu rahu auks disanitud kaheeurose mündi esitlusele otse lennujaamast. «Hommikul oli võib-olla isegi veel must Bellingshauseni särk seljas, aga näe, nüüd õhtuks olen uue selga saanud,» muigas ta. Pruuli võttis kolm aastat Eesti Vabariigi sünnipäevapidustusi kokku kõige paremas mõttes hea meeskonnatööna. «Näol on naeratus suurest tööst, mis sai tehtud, aga kõik head asjad saavad lõpuks läbi,» ütles ta. 

Pruuli tõstis esile, et Eesti ühiskonna väljakutse on õppida ja olla ühtne ka keeruliste probleemide keskel, olgu need majanduslikud või sotsiaalsed. Ekspeditsioon Antarktikasse aga näitas Pruuli sõnul, et oleme välispoliitiliselt heas seisus. «See on uskumatu, kuidas Eesti teadlased pidasid kõnesid ja rääkisid meie riigist. Ja kuidas president Kaljulaid esines teadusmeeskondadele Antarktikas. See andis olulise tunde!»

Vaja on kuulamist

Dirigendi ja helilooja Mart-Rasmus Puuri hinnangul on oluline tegeleda pika perspektiiviga teemadega. «Kui ühiskond on jõudnud teatava heaoluni, siis ei hakata tegelema niivõrd oluliste teemadega, vaid tekib pinnavirvendus ning kogu energia läheb sinna. Meil võiks olla rohkem põhimõttelisi, pika visiooniga ideid, koostööd ja üksteise kuulamist,» rääkis ta. Ta on eri kohtades reisides pannud tähele, et mida väiksem on kogukond, seda vähem on erakuid. «Suures linnas on eraldumine inimesel kiiremini tekkima, väikestes kogukondades ei lasta sellel nii kergelt juhtuda. Eesti on maailmas nii väike kogukond, et me ei tohiks üksteist ära unustada,» selgitas Puur. 

Puur lisas, et on viimasel ajal mõelnud rohkem vabaduse peale ning mõistnud, et peame tegema väärilisi tegusid nendega võrreldes, kelle käes oli võti sada aastat tagasi. «Kui suudaksime rohkem endast kaugemale vaadata. Mina pole okupatsiooni ajal elanud, aga tunnen, kuidas lähen krampi, kui natukenegi vabadust ohtu langeb. Mis veel oleks see olnud siis, kui meil polnud vabadust terves riigis. Kui sada aastat tagasi tehti suuri tegusid, peaksime ja võiksime ka täna neid korrata.»

Õhtu lõpus tunnustati Eesti Vabariigi 100. aastapäevale kaasaaitamise eest järgmisi inimesi: president Kersti Kaljulaid, valitsuskomisjoni algusaegade esimees Andrus Ansip, riigisekretär ja EV 100 käivitaja Heiki Loot, EV 100 igas külas projektijuht Merle Jantson, EELK peapiiskop Urmas Viilma, Postimehe kirjastuse juhatajad Signe Siim ja Eia Uus (EV 100 raamatusarja autorid), soomusrongi eestvedaja, sõjamuuseumi direktor Hellar Lill, EV 100 filmide peapartner Piret Tibbo-Hudgins, «Hea avaliku ruumi» eestvedaja Kalle Vellevoog, ERMi direktorid Alar Karis, Tõnis Lukas ja Krista Aru, riigipeade postmargisarja väljaandmise korraldaja Ain Muldmaa, Eesti 100 tamme esinduspargi rajaja Riho Tell, EV 100 kunstiprojektide suurpartner EKMi direktor Sirje Helme, pikaajaline riigikantselei protokolliülem Ülle-Marika Põldma ning EV 100 ürituste kaaskorraldaja riigikogu kantseleis Illi-Malle Ong.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles