Viimase nelja aastaga on Eestis lähedase inimese käe läbi elu kaotanud 41 inimest. Perevägivalla tõttu on raskeid tervisekahjustusi saanud ligi 130 inimest. Tartus on viimastel aastatel perevägivalla tõttu igal aastal hukkunud üks inimene. Nii ka tänavu veebruaris, kui ühise joomingu käigus pussitas mees oma naise surnuks.
Lõuna prefektuuri vägivallakuritegude uurija Miina Voltri sõnas, et see pere oli politseile juba varem tuttav. Tavaliselt ei ole sellised juhtumid ette kavatsetud ja lähevad ootamatult nii räigeks. «Ka selle joomingu käigus nuga lihtsalt oli seal laual, sakuska lõikamiseks. Viinauimas ärritunud mees haaras selle ja pussitas naist, kes suri,» rääkis Voltri.
Väga tõsine juhtum on parasjagu käsil ka Margit Pärnal. Järgmisel nädalal peaks saabuma kohtuotsus mehe kohta, kes esitatud süüdistuse järgi peksis kaasat nii, et naine vajas operatsiooni. «Suhe oli kestnud üle kolme aasta. Selle kuriteo kohta tuli teave haigla kaudu,» lausus abiprokurör. Selles suhtes oli vägivalda olnud ka varem.
Füüsilise vägivalla kõrval kasutatakse lähedaste suhtes ka vaimset vägivalda, millega muudetakse kannatanud haavatavaks. «Kannatanud võivad seetõttu olla väga alandlikud ega pruugi oma väärtust hinnata,» ütles Pärn. «Nad võivad arvata koguni, et on ise käitunud valesti ning otsivad vägivallatseja käitumisele õigustusi. Mõnikord on neil häbi või piinlik, mistõttu ei julgeta abi otsida.»
Kellel kohe ei ole politseisse pöördumiseks julgust, neil soovitavad Pärn ja Voltri pöörduda naiste varjupaika, et rääkida oma murest, sinna ei pea ööbima minema. Võib helistada ka ohvriabisse. «Kõigi kannatanute mured kuulatakse ära ning keegi neist ei pea kartma hukkamõistmist,» rõhutas Pärn.
Füüsilise vägivalla korral on mõistlik pöörduda ka erakorralise meditsiini osakonda, et vigastused fikseerida. «Kui kohe ei ole jõudu politseisse pöörduda, siis saab hiljem haiglast fikseeritud andmed välja küsida,» ütles Voltri. Ta lisas, et kui menetlust on alustatud, on neist, ka aastatetagustest andmetest palju kasu.