Valimiskasti juures olid tähtsad töö, emakeel ja loodus

Jüri Saar
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maie Voronina tegi eile riigikogu valimistel oma kindla otsuse ammuse veendumuse järgi, et töökohad peavad jääma Eesti inimestele ja välistööjõudu pole sisse vedada vaja. Tema sedelile lõi valimisjaoskonna templi Reet Neithal (paremal).
Maie Voronina tegi eile riigikogu valimistel oma kindla otsuse ammuse veendumuse järgi, et töökohad peavad jääma Eesti inimestele ja välistööjõudu pole sisse vedada vaja. Tema sedelile lõi valimisjaoskonna templi Reet Neithal (paremal). Foto: Kristjan Teedema

Kui endine Sangari õmbleja Maie Voronina täna hommikul sammud valimisjaoskonda seadis, polnud tal enam vaja nuputada, keda valida, see otsus oli ammu langetatud ja poliitikute kampaania ei lugenud teps mitte. «Mina valisin EKREt, kes on kõige eestimeelsem erakond,» ütles Voronina keerutamata. «Sama tegin ka möödunud korral. Kuidas ma ütlengi – et ei veetaks sisse välistööjõudu, need võib-olla jäävadki siia, aga tööd oleks vaja meie oma inimestel.»

Valimiste kampaaniat jälgis ta siiski, ka peaministrikandidaatide debatti teleekraanil valimispäeva eelõhtul. Voronina ütles, et ega tal midagi ka Reformierakonna vastu ole ja Andrus Ansip on tubli mees. «Kes praegu linnapea on, ma ei teagi, pole meelde jäänud,» ütles ta.

Venekeelse hariduse eest

Sealsamas jaoskonnas Petersoni gümnaasiumi saalis käis valimas ka Viktoria Šatalina. «Igal aastal valime Keskerakonda. Kampaaniast oli ükskõik, aga ma tean, et Keskerakond seisab venelaste ja vene keele õppe eest,» selgitas Šatalina oma vaateid. «Tahakski, et lapsed õpiksid vene keeles, gümnaasiumis ka, aga see ei ole tänapäeval enam reaalne. Tartus venekeelset gümnaasiumi praktiliselt polegi. Eesti keelt peab teadma, selle vastu ma ei vaidle, aga meie lastel on raske.»

Šatalina ütles, et tema poeg küll valdab eesti keelt, aga selles keeles õppida on ikkagi raske. «Lasteaias käis keelekümbluse rühmas. Kodune keel on meil ikka vene keel, mõnikord räägime küll ka eesti keeles,» ütles ta. «Oma emakeelt peab teadma, praegu pole see õige vene keel enam.»

Tõnu Vaikmäe tahtis valima tulla, sest teadis, keda tahab valida – Tartu linnapead. Miks? «Ta tegi nii palju asju Tartu heaks, päästis vähemalt selle saeveski käest ära, see on suur asi. Teisi asju on ka teinud, aga see oli põhiline,» ütles Vaikmäe.

Et reformierakondlane Urmas Klaas on teatanud, et ta riigikokku minna ei kavatse, oli Vaikmäele teada: «Olgu Tartus edasi, ajagu Tartu asja. Ma arvan, et ta jääb ka. Aga see mind ei seganud.»

Samamoodi oli Klaasi poolt Igor Orlov: «Otsus tuli, nagu alati. Eks kampaaniat jälgisin, aga otsus oli kindel. Mina arvan, et kes meil Tartu linna juhib, on tubli mees. Teised inimesed tema seljataga on natuke tundmatud.»

Metsasõja vastu

Gudrun Veldre, koer Primadonna süles, ütles, et valima peab, kuidas muidu. Temagi oli oma otsuses veendunud. «Tahaks, et Eesti loodus ikka alles jääks ja metsasõja lõpetada. Õnneks on ka selliseid kandidaate, kes selle eest seisavad, no elurikkuse eest ikka. Bioloogina on see normaalne valik,» selgitas Veldre. «Ma tean, et nad ilmselt kuhugi ei jõua, aga ma ei saa ka südametunnistuse vastu hääletada. See lihtsalt on nii. Loodan, et teised inimesed on ka aru saanud, et Eesti looduse säilimine on oluline.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles