Julius Kuperjanovi sajandat surma-aastapäeva mälestas tema haual ligi 30 inimest

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Täna kell 11 toimus Tartus Raadi kalmistul Julius Kuperjanovi haual Kuperjanovi sajanda surma-aastapäevale pühendatud mälestusüritus, mida korraldas mittetulundusühing J. Kuperjanovi selts. Kokku oli tulnud ligi 30 inimest.

MTÜ J. Kuperjanovi Seltsi juhataja Olev Teder ütles, et Kuperjanovi energilisus, aktiivsus ja tarkus aitasid Vabadussõjas edu saavutada. «Ta oli tähtsatele sõjameestele nagu poisike, kuid Kuperjanov oli see, kes ärgitas teisi Tartut kaitsma,» sõnas Teder. 

«Kui ülejäänud sõjaväelased taganesid punaste Tartu vallutamisel Põltsamaale, siis Kuperjanov taganes Puurmani mõisa ja ütles, et kui teised ei lähe Tartut vabastama, siis tema läheb,» lausus Teder. Kuperjanovit suudeti aga tagasi hoida, kuni saabusid abiväed.

Kuperjanovi nutikusest ja julgusest räägib ka asjaolu, et kui tollane kindralmajor Johan Laidoner oli soomusrongide peal, palus ta just Julius Kuperjanovi appi. «Laidoner teadis, et vaid Kuperjanov oskab teda aidata,» rääkis Teder. Kuperjanovi väesalgas valitses range kord, ta keelas alkoholi pruukimise ning ei lubanud kellelgi logeleda. 

​Teder ütles, et Kuperjanov lõi väeosa korra esimeses maailmasõjas tegutsenud Vene surmapataljonide eeskujul. «Tsaari surmapataljon oli nagu tabalukk, nad ei taganenud kaevikust mitte kunagi,» märkis ta. Sealt sai Kuperjanov väidetavalt ka inspiratsiooni enda lipu loomisel, kuna surmapataljoni lipp oli olnud valge pealuu mustal taustal. 

Kindlasti mäletatakse Tedre väitel Kuperjanovi tegusid ka sajandi pärast. «Kui küsida, kes on Lembitu ja mida ta tegi, ei osata üldiselt vastata. Kes meil veel on säärased kangelased? Kalevipoeg, aga tema on muinasjutt. Tegelikult võikski reaalsete kangelaste hauaplatside juures Tartu rahu mälestusüritust pidada,» selgitas Teder. 

Julius Kuperjanov oli Eesti ohvitser, kes võttis osa Esimesest maailmasõjast ning Vabadussõjast. Ta moodustas 1918. aasta detsembris partisanisalga, mis nimetati hiljem tema mälestuseks Kuperjanovi partisanide pataljoniks. Leitnant Julius Kuperjanov sai raskelt haavata 31. jaanuaril 1919 peetud Paju lahingus ning suri saadud haavadesse kaks päeva hiljem Tartus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles