Ohvriabi korraldaja Kai Part: vägivalda ei saa sallida
29. jaanuar 2019, 16:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärgi saavad presidendilt Tartu naistearstid Kai Part ja Made Laanpere ning naha- ja suguhaiguste arst Kadri Sikk, kes on seisnud selle eest, et vägistamise ohvrite heaks hakkaksid Eestis tööle seksuaalvägivalla abi keskused Tartu ülikooli kliinikumis, Lääne-Tallinna keskhaiglas, Pärnu haiglas ja Ida-Viru keskhaiglas.
Kai Part ütles, et neil kõigil on tunnustuse üle väga hea meel. Ja kui rääkida tööst seksuaalvägivalla ohvritega, aitab tunnustus seda valdkonda ehk veel paremini fookusse tõsta ja teemast rääkida.
«Kui mõelda, kus me olime neli aastat tagasi, on hämmastav, kui kiiresti me oleme seksuaalvägivalla kriisiabikeskused neljas paigas tööle saanud,» rääkis ta. «Muidugi on palju teha, lihvida neid asju, mida me iga päev avastame, aga tervikuna on rõõm suur, et need keskused ongi loodud ja ööpäev läbi avatud.»
Nii võib seksuaalvägivalla üleelanu minna ka TÜ kliinikumi erakorralise meditsiini osakonda kas üksi või koos saatjaga ning ükskõik mis kellaajal.
Kai Part lisas, et ta lööb kokku eelmise aasta arve ja näeb, kuidas pöördumiste hulk just eelmisel aastal kahekordistus võrreldes aasta varasema ajaga.
Mitte et ohvreid oleks sedavõrd palju rohkem, vaid inimesed on muutunud julgemaks ning saanud seksuaalvägivallast ka teadlikumaks, samuti teadlikuks sellest, et niisugused keskused on olemas. «On üldteada, et seksuaalvägivalla ohvritest heal juhul vaid 10 protsenti pöördub abi järele. Ja ma arvan, et Eestis isegi vähem,» ütles ta.
Kai Part selgitas, et esimene asi, mis seksuaalvägivalla abikeskused pakuvad, on kriisiabi esimese seitsme päeva jooksul.
See tähendab psühholoogilist toetust, suguhaiguste proove ja vajadusel HIV ravi, samuti tõendusmaterjali kogumist uurimismenetluse jaoks. Ka seda, et keskusesse pöörduja kutsutakse mõne aja pärast uuesti visiidile ja järelravisse.
«Mul on väga hea meel, et hoolimata traumaatilisest sündmusest ja kriitilisest pöördumisest need inimesed tulevad tagasi,» rääkis Kai Part. «Osal on vaimse tervise probleemid ja nad tahavadki tulla. See on hea.»
Sellest kõigest julgevadki arstid Part, Laanpere ja Sikk järeldada, et nende tööst on olnud juba päriselt abi.
«Ka uuringutele toetudes teame, et kui inimestega kontaktis olla ja kuulata, mida nad vajavad, õnnestub hullemaid vaimse tervise probleeme ära hoida,» lisas Kai Part.
Pikas perspektiivis tuleb mõelda, et kui vägivallaprobleemiga tegelda, sellele tähelepanu pöörata, siis vähendab see vägivaldsust ühiskonnas tervikuna.
«Kui me vägivalda ignoreerime, siis oleks see vaikimisi heakskiit,» ütles Kai Part. «Kui rohkem teadvustatakse seda, et meil on inimesed, kes on reaalsed ohvrid ja kel on kannatused, siis on see tõsine signaal ühiskonnale. Vägivald ei ole aktsepteeritud, seda ei saa sallida.»