Miks oli tarvis avada kunstimuuseumis pallaslaste näitus?

Tartu kunstimuuseum ehk nn viltune maja. Foto: Margus Ansu

Miks oli tarvis avada Tartu kunstimuuseumis raeplatsi viltuses hoones Pallase kunstnike tööde näitus «Klassikutelt armastusega»?

Vastab Tartu kunstimuuseumi direktor Reet Mark:

See ei ole Pallase näitus, vaid muuseumi sünnipäeva puhul kvintessents meie klassikute töödest. Teadvustamaks inimestele, kui väärtuslikud on meie kogud.

Avasite näituse 18. novembri õhtul ja sulgete eeloleval pühapäeval. Miks saab seda vaadata nii vähe aega?

Tegemist on plaanivälise näitusega, mille ülevalolemise eest peab tänama Jüri Arrakut, kes laenas meile oma kokkulepitud näituse aega. Seepärast siis nii lühidalt.

Millal viimati oli näitusel «Klassikutelt armastusega» välja pandud pallaslaste töid võimalik näitustel vaadata? Ega te ometi ole mõnda neist varjanud?

Kõiki neid töid on muuseum näidanud, viimati Pal-lase suurel näitusel, mis lõppes selle aasta alguses. Need on olnud kõigis püsiekspositsioonides, oleme neid laenanud ka Kumule.

Viimane suur Konrad Mäe näitus oli meil 1998. aastal. Tuleval suvel võib klassikute töid näha väljapanekul «Suplejate motiiv eesti kunstis 1920–45».

Me pole midagi varjanud, vaid neid alati näidanud kõrvuti teiste kunstnike teostega.

Kui suur on olnud nüüdse väljapaneku publikumenu?

Ainuüksi kahe esimese päeva ja neile eelnenud avamisõhtu ühe tunniga oli kokku 999 külastajat.

Näitus on vaatajaile tasuta.

Kuidas on edenenud Tartu kunstimuuseumi ja Eesti kunstimuuseumi koostöö pärast seda, kui ministeerium võttis suuna Tartu muuseumi filiaalistami-sele?

Kunstimuuseumide koostöö on normaalne. Me pole jõudnud veel ühise laua taha, kuid oleme pidevas kontaktis ja vahetame infot. Omavaheline suhtlemine kulgeb häireteta.

Millal avate praeguse näituse «Klassikutelt armastusega» asemel uue väljapaneku?

Uuema aja klassiku Jüri Arraku söejoonistuste näituse avame 30. novembril. Joonistused on pärit Eesti kunstimuuseumist, meilt ja Arraku enda kogust.