/nginx/o/2011/09/15/750972t1h7d64.jpg)
Üksnes Idaringtee ehituse abi- ja laenuraha lubaks rääkida Tartu tuleva aasta eelarve kasvuprotsendist, nendeta kahaneks eelarve tänavusega võrreldes.
Tartu uus linnaeelarve jõuab volikogusse
23. november 2011, 19:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile Tartu linnavalitsuses heaks kiidetud ja volikogusse saadetud Tartu 2012. aasta eelarve maht on 119 450 949 eurot. Tänavuse aasta täpsustatud eelarvega võrreldes kasvab see 7,9 protsenti. Põhiosa tuludest annab füüsilise isiku tulumaks, mille laekumise kasvuks ennustatakse 3,1 protsenti.
Uue aasta investeerimistegevuse kuludeks planeeritakse 27 596 498 eurot, millest suurem osa on otseselt seotud Euroopa Liidu tõukefondidest laekuvate toetustega ja linna omaosalusega neis projektides.
Investeerimise katteallikatest moodustab eelarve raha 37 protsenti ehk 10 158 958 eurot ja välisrahastus 63 protsenti ehk 17 437 540 eurot. Välisrahastusest suurema osa, 12 929 326 eurot, hõlmab toetus Tartu Idaringtee ehitamiseks.
Idaringtee küsimus
Idaringtee projekteerimis- ja ehitushanke pakkumiste avamine on plaanis 8. detsembril ehk samal päeval, kui eelarve esimene lugemine volikogus. Võimalik, et veel ka eelarve teise lugemise ajaks 22. detsembril ei ole teada, mis saab Idaringtee ehitusest ja kas tuleva aasta eelarve on tänavusest suurem või väiksem.
Paari nädala eest lehes tutvustatud kavaga võrreldes ei ole eelarves kuigivõrd muudatusi tehtud, ütles rahanduse eest vastutav abilinnapea Argo Annuk. Tulude poolt ei ole muutma kallutanud seegi, et uudised Euroopa majanduse väljavaadete kohta on üha masendavamad.
Realistlik eelarve
«Praeguses seisus on see väga realistlik eelarve. Kunagi ei saa välistada võimalust, et olukord muutub palju hullemaks, kui oleme viimasel ajal harjunud,» ütles ta. «Niipalju kui ise suudame keskkonda mõjutada, loodan, et me ei pea tegema negatiivset lisaeelarvet.»
Abilinnapea Jüri Kõre avaldas lootust, et kui eelarve puhul peaksid mingid riskid realiseeruma, aitab riik neid kanda. Ta viitas, et masu eel said omavalitsused üksikisiku tulumaksust 11,93 protsenti, masu ajal kärpis riik omavalitsuste osa 11,4 protsendile.