Oskajal mehel näkkab kala iga ilmaga

Risto Mets
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kolmapäeval harjutas Nikita Pesjukov koos isa Stanislaviga Emajõe ääres tonkapüügivõistluseks. Kolmandas klassis käiv poiss võistles nurgude püüdmises isaga kui võrdne võrdsega.
Kolmapäeval harjutas Nikita Pesjukov koos isa Stanislaviga Emajõe ääres tonkapüügivõistluseks. Kolmandas klassis käiv poiss võistles nurgude püüdmises isaga kui võrdne võrdsega. Foto: Sille Annuk

Peipsi ääres on kõnekäänd, et põhjatuul on panni luud – siis kalamees järvele ei lähe. Ka idatuul tõmbavat kalal suu lukku. «Ma ei vaata tuule suunda kunagi,» ütles Stanislav Pesjukov, kes kuulub kõigis sportliku kalapüügi viisides Eesti paremikku.

Pesjukovi hinnangul võib kasinat näkkamist põhjendada nii halva ilma kui kehva varustusega, kuid oskused ja kogemused on need, mis peaksid igasugustes oludes kala veest välja meelitama.

«Pesjukovi oskuste kohta käib ütlus, et ta tõmbab ka kaevust kala välja,» märkis Lõuna-Eesti Kalastajate Klubi juhatuse liige Lea Saar.

Järelkasvu koolitamine

Nii Saar kui Pesjukov on Lõuna-Eesti Kalastajate Klubi eestvedajad. Kuus aastat tagasi loodud organisatsiooni kuulub praegu 47 liiget, neist 13 on naised.

Sel laupäeval korraldab klubi Kärevere silla juures Emajõel tonkapüügivõistluse, kuhu võib kokku tulla isegi kuni sada osalejat.

Võistlustega tahab klubi taaskäivitada kalapüügivõistluste traditsiooni, et harrastus tooks loodusesse rohkem inimesi. 1980. aastatel peeti Tartu meistrivõistlusi kalapüügis. Toona võttis neist osa rohkem inimesi ja võistkondi kui praegu kogu Baltikumi ühendavatel võistlustel kokku.

Kahtlemata seob ühendusse kuulujaid huvi erinevate kalapüügiviiside vastu ning soov end võistlustel proovile panna, rääkis Saar. Väga tähtsal kohal on siiski ka soov teha kasvatustööd ning propageerida seaduskuulekust.

Organiseerunud kalastajad ei ole kindlasti need, keda inspektorid võiksid tabada salapüügilt või jõeäärseid prügiga reostamas. «Pigem toovad sellised kalamehed ka teiste jäetud prügi loodusest ära,» lisas Pesjukov.

«Soovime, et inimene muutuks hoolivaks selle ressursi suhtes, mida ta kasutab,» selgitas Saar.
Klubi plaanib lähiajal käivitada noorterühma, et õpetada kalapüügiviise, õigusakte, aga ka loodusetundmist ja loodusest hoolimist laiemalt.

Teenekad kalasportlased

Jagatud oskused on toonud klubile omajagu au ja kuulsust. Kõikvõimalikel võistlustel jõutakse ikka ja jälle auhinnakohtadele. «Kui palju on meil Eesti meistreid, seda me isegi ei tea,» tõdes Pesjukov.

Viimati võitis Eesti meistri tiitli klubi liige Denis Manov, kes tuli esimeseks septembri alguses Paunküla veehoidlal peetud spinningupüügivõistlusel. Seal võitis klubi ka võistkondliku esikoha.
14. augustil jättis Eesti meistri tiitli tonkapüügis koju Stanislav Pesjukov. Mõõduvõtt käis siis Anne kanalil.

Ka läbi aegade Eesti parim koht rahvusvahelistelt püügivõistlustelt kuulub Lõuna-Eesti Kalastajate Klubile: talvisel õngitsemise MMil Ukrainas tuli kaheksandaks Marko Aabram. Aasta varem sai Jaak Visnapuu USAs üheksanda koha.


Kärevere karikas tonkapüügis

• Laupäeval, 24. septembril kell 11–15 Suur-Emajõe ääres, Kärevere maanteesillast allavoolu.

• Võidab see, kelle saak on kõige kaalukam.

Allikas: www.kalastusinfo.ee

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles