/nginx/o/2011/09/18/756736t1h88f9.jpg)
Need pealkirja kolm fraasi iseloomustavad eile sõidetud 14. Tartu rattamaratoni. «Mullusega ei anna võrreldagi, puhas kruusamaraton,» kirjeldas üks lõpetanu sõbrale.
Hea ilm. Hea rada. Hea tuju
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tundub, et tal oli õigus. Maratoni finišisse Tartumaa tervisespordikeskusesse saabunud ratturid olid tunduvalt puhtamad kui mullu. Kokku läks eile maratonirada mõõtma 5412 spordisõpra 15 riigist. Pikema distantsi võttis ette 3257 (3082 meest ja 175 naist), lühemale rajale registreerus 2155 (1458 meest ja 697 naist) sõitjat.
«Me tulime terve perega ja jäime väga rahule» sõnas juba kümnendat korda rattamaratonist osa võtnud leedukas Arunas Daugirdas pärast sõitu. «Rada oli mullusega võrreldes väga hea, pori oli vähem ja kaassõitjad igati viisakad.»
Kopsud kinni
«Oleks võinud rohkem trenni teha, kopsu tõmbas lõpus kinni,» jagas muljeid Tarmo Rikka. «Palu punktist kuni lõpuni olid sprinterid ees, need ei andnud hetkekski hingetõmbamist.» Ka Rikka kiitis rada kui väga kiiret. Eriti imponeeris talle, et mudasemate kohtade peale olid korraldajad saepuru pannud.
«Enesetunne on väga hea,» kiitis viiendat korda osalenud Sille Puhu, kes läks rajale eesmärgiga sõita alla nelja tunni. «Kõvasti paremini läks,» oli ta finišis kindel, «kolme ja poole kanti läks.»
«Minu kohta oli väga hea sõit, aga Signe lõpetas siin päris palju eespool,» viipas enne viimast ala Tartu neliküritust juhtinud Alma Sarapuu peakonkurendi Signe Parmu suunas. «Superhea rada oli, käisime kaks nädalat tagasi siin trenni tegemas. Siis oli kehvem.» Esmakordselt Tartu neliküritusest osavõttev Sarapuu jäi väga rahule viisakate ratturitega.
Tartu nelikürituse korraldust kiitis ka 62-aastane lätlane, 10. korda neliküritusel osalenud Andris Dainis. «Rattamaraton on mul siin juba kolmeteistkümnes, kaks aastat tagasi võitsin vanuseklassi 60+, ei tea kuidas tänavu läks,» sõnas Valkas elav härra.
«Olen alati öelnud, et sõidan palju parema meelega põhja poole võistlustele – see tähendab teie juurde Tartusse – kui lõunasse ehk Lätti,» ütles Dainis. «Usun, et esimese tuhande sisse ikka tulin.»
Huvitav sõit
Dainise kaasmaalane, hinnanguliselt hilises teismeeas Kristaps Leitisele oli tänavune Tartu rattamaraton esimene kogemus siin sõita. Rada hindas ta heaks, raskuselt keskmiseks. «Sõitjad on siin paremad kui Lätis, viisakamad,» kiitis ta.
Elu esimese Tartu-sõidu luges ta kordaläinuks, ehkki tulemusega veel päris rahule ei jäänud. «Järgmisel aastal olen parem,» andis noor lätlane mõista, et esimene rattamaraton siinmail ei jää tal viimaseks.