Aiatraktorite ja ATVde vargad terroriseerivad Lõuna-Eestit

Pildil olev ATV pole sündmusega seotud.

FOTO: Mihkel Maripuu.

Margus Ader, endine Eesti koondislane laske­suusatamises, sõitis Võru- ja Põlvamaa piiril


hiljuti soetatud tallu, et võtta sealt autole talvisteks sõitudeks naastrehvid. Aga rehve ei olnud enam. Nagu ka paljusid muid asju.


Kinnisvaraäris tegutsev Ader avastas, et lisaks oli kangiga lahti murtud garaažist ära viidud sügisel 26 000 krooni eest ostetud aiatraktor ja alumiiniumraamiga maastikuratas Marin, mis maksab 30 000 krooni. Vähemasti kiiver, rattakingad ja suusavarustus olid alles. «Ju ei olnud vargad spordimehed,» nentis ta.



Saatus, mis tabas Aderit Lõuna-Eestis Laheda vallas Vana-Koiola külas, pole sealkandis midagi erandlikku. Pigem on see tüüpiline.



Vara jääb kadunuks


Võrumaal Viitka külas varastati Eesti laskesuusatajate vanemtreeneri Hillar Zahkna majapidamisest keset ööd 80 000 krooni maksnud aiatraktor ja kaks laste ATVd, mille hind jääb 15 000 – 20 000 krooni vahele.



Uurija, kes kohal käis, oli Zahknale tunnistanud, et juhtunud pole paraku midagi üllatavat. Ja oli lisanud, et tegutsejate käekirigi on tuttavlik: pakiautoga on kohale sõidetud ning röövitud kraam sinna sisse lükatud.



Nii Ader kui Zahkna on viimasel ajal kuulnud Põlva- ja Võrumaal ridamisi juhtumeist, kus enamasti püsielaniketa taludesse on sisse murtud ning sealt aiatraktoreid ja ATVsid, samuti jalgrattaid ja kalleid tööriistu minema tassitud. Zahkna sõnul oli uurija talle märkinud, et kahe aastaga on Võrumaalt varastatud umbes 40 murutraktorit.



Lõuna politseiprefektuuri kriminaalosakonna ülemkomissar Raivo Kiisk pakkus tänavuseks Lõuna-Eestist varastatud aiatraktorite ja ATVde arvuks 20. Kuid ta kinnitas, et sedasorti vara jahitakse just Põlva- ja Võrumaal ning ennekõike nädala sees, mil paljud majapidamised seisavad tühjalt. Näiteks Valgamaal pidi tema sõnul sedasorti vargusi ette tulema hulga vähem ning Jõgeva- ja Viljandimaal sootuks mitte.



Kuigi üksikud traktorid ja ATVd on politseil õnnestunud kätte saada – sealhulgas isegi Tartust –, pidi Kiisk möönma, et enamik jääb siiski kadunuks. Ta oletas, et suurem jagu varastatud kraami püütakse siinsamas Eestis maha müüa ning piiri taha, hoolimata Schengeni õigusruumi laienemisest, ei rända seda kuigi palju.



Eesti kasvuraskused


«Taludest otsitakse asju, mida saaks turustada,» kommenteeris Kiisk, «mitte vanu lusikaid ja kahvleid, mille eest võib-olla saab raha, aga võib-olla mitte.» Ta lisas, et traktorite ja ATVde vargused, mis hakkasid hoogu koguma juba kolm aastat tagasi, on järgmiseks etapiks pikas ahelas, millele eelnes antiikmööbli ja vanametalli varguste laine.



Lõuna-Eesti elanikele tundub, et igasugused vargused sagenevad sedavõrd, kuidas majanduslik olukord pingestub. Võrumaal Holsta külas, Aderi maamaja naabruses on tuntud poliitiku talvekodust viimasel ajal ära viidud nii 10 000-kroonine muruniiduk, kaks pumpa kui saunaahi. Viimati tassiti minema koguni saunalava, mis oli poltidega ilusasti seina küljest lahti keeratud.



«Eesti riigi kasvuraskused,» nentis seepeale poliitik, kes ei soovinud oma suurele tuntusele viidates nime avaldada. «On Siberis käidud ja tagasi tuldud, tuleb ka see üle elada.»



Ka Võrumaa mees Aivo Udras, kes 16 aastat tagasi võitis laskesuusatamise MM-võistlustel Eesti meeskonnaga pronksmedali, on varaste kätt korduvalt tunda saanud. Nonde suurim noos Haanjas, kui Udras minema tassitud saagide, käiade, trellide ja kompressorite maksumuse kokku lõi, ulatus 35 000 kroonini. Nii nagu Ader ja Zahkna, ei hellita temagi lootust, et oma vara kunagi tagasi võiks saada.



«Nüüd, kui majanduses asi karmimaks läheb, võib olukord minna hullemaks,» prognoosis Udras varguste sagenemist.



Selleks et oma majapidamist pikanäpumeeste eest kaitsta, lasi Udras paigaldada signalisatsiooni, mis pidi üürgama üle Haanja küla. Sama on teinud oma allesjäänud vara säilitamise nimel ka Zahkna ja Ader.



Kuidas kaitsta?


Selleks et talvel ja nädala sees tühjalt seisvaid elamisi kaitsta, on soovitatav:


• panna tugevad uksed;


• paigaldada signalisatsioon;


• organiseerida naabrivalve;


• hoida sidet kohaliku konstaabliga.



Kui ostate kelleltki aiatraktori või ATV, siis:


• küsige sõiduki dokumente;


• märkige üles müüja isikuandmed, nagu nimi, aadress ja telefon.


Allikas: Raivo Kiisk
Tagasi üles