Toomas Järveoja: Elva valla sada pingelist päeva

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Toomas Järveoja

FOTO: Kristjan Teedema

Ühinemisläbirääkimised Elva linna, Konguta, Palupera, Rannu, Puhja ja Rõngu valla vahel lõppesid ühinemislepingu allkirjastamisega, veidi hiljem liideti tulevaseks Elva vallaks ka Aakre piirkonna külad. Ühinemisleping määrab suures osas ära järgmise nelja aasta arengusuunad 14 606 elanikuga uues Elva vallas. 

Ühise laua taha koguneti siis eelkõige oma piirkonna huve silmas pidades, mis on väikese valla seisukohalt ka mõistetav. Ei oldud siis ega olda veel praegugi valmis nägema uue valla täiesti uut arengupotentsiaali ning sellesse ka eelarveraha panustama. 

Vallad ja ka Elva linn olid enne ühinemist teinud oma laenuvõime piirides maksimaalseid väljaminekuid ja nõnda ei ole ühisesse eelarvepotti kogunenud kuigi rammusat suppi. Näiteks kirjutasime kokkuleppesse, et ehitame Elvasse spordihoone-ujula, kuid peale Elva linna ei leidnud ükski teine omavalitsus, et võiks oma investeeringud selle nimel üle vaadata. 

Paraku jääb vaid heast tahtest suurprojektide realiseerimiseks väheks. 

Lisaks suurele pildile oma vallas peame asetuma veel suuremale, Tartumaa ja Eesti konteksti. Tartumaa omavalitsute liidul on ülesanne jälgida ja suunata kogu Tartumaa arengut veel jõulisemalt, kui seda tegi maavalitsus. Liidu aseesimehena võin kinnitada, et ehkki liikmete arv on vähenenud, on huvid ja mastaabid selle võrra ka suurenenud. 

Uued piirid ja võimalused muudavad seniseid arusaamu ressursside kasutamise efektiivsusest.

Vallaeelarvet koostades pidasime silmas piirkondade tasakaalustatud arengut. Oleme saanud investeeringute ridadele suuri, arengut toetavaid objekte, aga ka üksikuid väiksemaid, millest mõne valmimise või renoveerimise võimalus suures vallas ei pruugi olla enam sama, mis väikses vallas. Näiteks Käärdi lasteaia ehituseks planeeris Rõngu vald investeerida vaid ühinemisraha 300 000 eurot, millest kuidagi lasteaeda valmis ei ehita. Tark oleks vanu otsuseid uues olukorras revideerida ja julgeda vajaduse korral ka varem lubatust taganeda. Lähiaeg näitab, kas meie volikogul on nii palju arukust ja julgust.

Loodetavasti vaatame uue valla arenguvõimalustele uue pilguga, kui arengukava koostame. Püüame alates ideekorjest ja lõpetades lõppdokumendi sõnastamisega jõuda kõigi huvirühmadeni, et avatud valitsemise põhimõtted ka selles osas praktiliselt nähtavaks teha. Piirkondades – Rannus, Rõngus, Kongutas, Puhjas, Paluperas ja Elvas – on moodustatud kogukonna eestvedajatest piirkonnakogud, mis pakuvad elanikele võimalusi kohalike ja ülevallaliste otsuste tegemisel kaasa rääkida. Piirkonnakogud teevad ettepanekuid ja annnavad tagasisidet vallavalitsusele, vallavolikogule ning selle komisjonidele piirkonna arengu, probleemide ja vajaduste kohta. Oleme eelarve koostamisel saanud ettepanekuid kõigilt piirkonnakogudelt.

Näiteks Käärdi lasteaia ehituseks planeeris Rõngu vald investeerida vaid ühinemisraha 300 000 eurot, millest kuidagi lasteaeda valmis ei ehita. Tark oleks vanu otsuseid uues olukorras revideerida ja julgeda vajaduse korral ka varem lubatust taganeda.

Esimesed sada ja enamgi päeva on Elva vallas nii volikogus kui vallavalitsuses olnud ääretult pingelised ja töised. Detsembris kinnitas volikogu uue vallavalitsuse struktuuri, mis koosneb kuuest osakonnast: arengu- ja planeeringuosakond, finantsosakond, haridus- ja kultuuriosakond, sotsiaal- ja tervishoiuosakond, vallamajandusosakond ja kantselei. Kritiseerijatele tundub ametnikke olevat liiga palju, kuid liitunud valdade töötajaskonda arvestades ei ole uues vallas töötajate arv suurenenud. Uue valla töö käimalükkamiseks on töötajaskond optimaalne, mõnes valdkonnas isegi minimaalne. 

Palgafond kasvas seetõttu, et ühinenud valdades kõiki praeguses struktuuris olevaid ametikohti polnudki. Uues vallas pöörame suuremat tähelepanu hariduselu korraldamisele, ja kuna ühelgi ühinenud omavalitsusel ei olnud haridusega tegelevat spetsialisti, töötab uues haridusosakonnas neid kaks. Samuti  suurendasime sotsiaaltööspetsialistide arvu, et saaksime abivajajatele senisest mitmekesisemat toetust pakkuda. Paljudel ühinenud valdadel ei olnud ka arenguspetsialisti.

Võrreldes liitunud omavalitsuste valitsemiskuludega Elva valla valitsemiskulud vähenesid ja saime siiski pakkuda vallajuhtidele motiveerivat palka. Nüüd on osa volikogu liikmeid leidnud, et need kulud vajaksid siiski vähendamist. See on volikogu õigus, ent samas näeme, et teiste raha oskavad hästi lugeda just need, kes ise alles hiljuti oma valdades endale märkimisväärseid ning täiesti ebamõistlikke hüvesid ja hüvitisi määrasid. 

Märtsi viimasel nädalal on volikogus teisel ja viimasel lugemisel Elva valla 2018. aasta eelarve, mille kogumaht on 25 miljonit eurot. Augustiks valmib koos arengukavaga ka eelarvestrateegia 2019–2025. 

Spordimehe vaatevinklist on järgmised aastad meie vallale nagu maratoonarile Tartu maratoni raja kõrgeima punkti Harimäe ületamine. Kui oleme targad ning jaotame jõuvarusid õigesti, läheb tulevikus palju lihtsamaks.

Tagasi üles