/nginx/o/2018/01/15/7486541t1h53f2.jpg)
Tartu maakohus tunnistas möödunud reedel 55-aastase endise postiljoni kokkuleppemenetluses süüdi sõnumisaladuse rikkumises ja mõistis talle rahalise karistuse 200 päevamäära ehk 2000 eurot tingimisi 18 kuu pikkuse katseajaga.
Postiljon mõisteti süüdi põhiseaduse rikkumises
15. jaanuar 2018, 15:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lõuna ringkonnaprokuratuuri süüdistuse kohaselt ei toimetanud tööülesannete tõttu sõnumitele ligi pääsenud postiljon saadetisi ja perioodikaväljaandeid adressaatidele kätte, rikkudes sellega oma ametijuhendist tulenevat kohustust. Selle asemel viis süüdistatav aastail 2007–2016 üle kolmesajale adressaadile mõeldud 800 kirja oma koju Põlvasse ja avas seal need. Sellega rikkus süüdistatav sõnumisaladust.
Lõuna ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri Ülle Hõraku sõnul on selline juhtum Eestis üpris erandlik. «Sõnumisaladuse rikkumist ei tule ette tihti, kuid veel haruldasem on see, et postiljon jätab niivõrd pika aja vältel kohale toimetamata üle 800 kirja, mille ta hoopis avab lootuses leida ümbrikutest raha või midagi väärtuslikku,» ütles prokurör. «Endise postiljoni kuriteole saadi lõpuks jälile, kui tema korteris märgati palju võõrastele inimestele adresseeritud ja avatud kirju.»
Hõraku sõnul tuleneb edastatavate sõnumite saladuse õigus Eesti Vabariigi põhiseadusest. «Sõnum on igasugune kirjavahetuse või sidevahendi abil edastatud info: kiri, foto või ka telefonikõne. Sõnumisaladus on kaitsmisväärne juhul, kui saatja on äratuntavalt püüdnud sisu teadasaamist kolmandatele isikutele välistada. Kuritegu on toime pandud siis, kui teo toimepanija loob endale või kolmandale isikule võimaluse sõnumiga tutvuda – kõnealusel juhul avanud ümbriku,» ütles prokurör. Hõraku lisas, et oluline on loomulikult ka see, kuidas sõnum on kaitstud, näiteks otsepostitusreklaamil ei ole sõnumisaladuse mõistes kaitsmisväärset teavet.
Kannatanutele peab süüdistatav hüvitama kuriteoga tekitatud kahju katteks 351 eurot. Menetluskuludena peab ta tasuma 969 eurot. Süüdistatav on varem kriminaalkorras karistamata. Otsuse saab vaidlustada Tartu ringkonnakohtus 15 päeva jooksul.