Tartus koguvad tuntust isehakanud viinakullerid

Internetist öiseid alkokullereid leida ei ole sugugi keeruline, piisab vaid kiirest guugeldamisest.

FOTO: Margus Ansu

1980. aastate lõpus oli taksoviin Eestis laialt levinud ning toona ajas seda äri peaaegu iga taksojuht. Selgub, et aastal 2018 on taksoviin taas tagasi, kuid erinevalt Gorbatšovi kuiva seaduse ajast ei reklaami seda teenust kutselised taksojuhid, vaid eraisikud, kes lubavad laias valikus soodsate hindadega alkohoolseid jooke lahkelt ööpäev läbi koduukseni tuua.

Selgub, et öiseid alkokullereid leida pole kuigi keeruline. Kui kirjutada Facebooki otsingulahtrisse märksõnad «alko» ja «Tartu», leiab mitu suletud gruppi, kus pakutakse Taaralinnas soodsat ja valikuteküllast alkoholimüügiteenust ööpäev läbi. «Alkoholi tarne üle Tartu linna. Mugav, odav, kiire, ööpäevaringselt! Tarne on juba hinna sees,» kõlab grupi Alko24 Tartu tutvustus.

Soodsam kui poes

Kutseline Tartu taksojuht Erik Rosenthal on kursis sotsiaalmeedias levivate kuulutustega, kus isehakanud kullerid pakuvad viina koos kojutoomisega. «Ma ise Facebooki ei kasuta, aga kolleegid on näidanud neid postitusi, kus pakutakse alkoholi kojuvedamise teenust,» lausus ta.

Igasugune kullerteenusega koju toodav kaup peaks äripõhimõtteid silmas pidades olema kallim, kui see on ise poest ostes, nüüd tuleb välja, et Tartus on võimalik napsu koju tellida poehinnast isegi soodsamalt.

Üleeile käisid riigikogu sotsiaal-, rahandus-, maaelu- ja majanduskomisjoni ühisel istungil maapoodide pidajad, kellest üks väitis, et Tartus saab taksoviina imeodavalt. Pudeli hind pidavat olema 4.50 ja üks euro veel lisaks kohaletoomise eest. See tähendab, et pooleliitrine viinapudel on isegi kohaletoomisega soodsam kui ükskõik millisest toidupoest ostes.

Maapoodniku väidet kinnitas ka istungil viibinud maaelukomisjoni esimees Aivar Kokk. «Ta (hinna välja öelnud kaupmees – toim) ei soovi ise seda teemat rohkem avalikult kommenteerida, aga ilmselt on see odav viin ikkagi Lätist pärit alkohol. Võttes arvesse seda hinda, pole ma kindel, et see odav viin on Läti poest ostetud, vabalt võib tegu olla salaviinaga,» pakkus Kokk.

Tartu taksojuht Rosenthal sõnas, et ka tema kõrvu on jõudnud jutud imeodavast taksoviinast. «See info on samuti liikvel Facebookis,» märkis ta.

Saab ka seaduslikult

Rosenthali teada ükski kutseline taksojuht sellist äri ei aja. «Isehakanud taksojuhte või siis end niisama kainete juhtidena välja reklaamivaid tegelasi on linn täis. Ööklubi Maasikas esine kihab neist nädalavahetuseti,» lausus ta.

Kuid ta ei saa ka surmkindlalt väita, et ükski kutseline taksojuht viinaäri ei aja. «Seni pole ma midagi sellist kuulnud, aga võib-olla tõesti on mõnel kutselisel juhilgi pudel autos varuks,» lisas ta.

Veel märkis Rosenthal, et paar korda on kunded tema käest küsinud, kust öisel ajal alkoholi saaks. Siiski teab ta Tartus kohti, kust saab alkoholi ka öösiti täiesti legaalselt osta. Need on söögikohad, kus öise alkoholimüügi ainuke reegel on see, et pudelilt tuleb kork maha võtta.

«Mul pole põhjust hakata viinamüügiga tegelema, ma parem viin öisel ajal kliendi kohta, kus ta võib täiesti seaduslikult alkoholi osta, ning ma saan sellega ka sõidu tehtud. Tavaliselt käib kunde poes pudeli järel ära ja siis sõidab koju tagasi, seega teenistus on ka taksoviina müümata olemas,» selgitas Rosenthal oma tööeetika «hundid söönud, lambad terved»-põhimõtet.

Vene ajal oli taksoviin poe omast poole kallim

Erik Rosenthal on kutselise taksojuhina töötanud 1983. aastast saadik. Ka temale polnud Gorbatšovi valitsemisajal taksoviina müümine võõras äri.

«Toona maksis poes pudel viina 5 rubla 30 kopikat ja taksoviina hind oli kümme rubla,» meenutas ta.

Siis oli isegi välja kujunenud hääletusviis, mis andis märku, et kunde soovib pudelit. Nimelt tuli taksot peatada niimoodi, et pöial ja väike sõrm olid välja sirutatud ning kolm keskmist sõrme pihku surutud.

Loe ka neid

Tagasi üles