Urmas Klaas: uus eelarve panustab Tartu konkurentsivõime suurendamisse

FOTO: Sille Annuk

Volikogu arutab neil nädalatel Tartu uut eelarvet, millest investeeringuteks läheb viiendik ning mis asetab tähtsale kohale hariduse ja elukeskkonna.

Tartu on tark linn, juba aastast 1632, kui Rootsi kuningas siia ülikooli asutas. Tartus on väga head koolid ning siin on võimalik saada head haridust. See on Tartu konkurentsieelis. Tark on selle eelise tugevdamisse veelgi panustada. 

Tartu järgmise aasta eelarve maht on 175 miljonit eurot, üheksa protsenti suurem kui lõppeva aasta põhieelarve. Linna põhitegevuse kuludest läheb haridusse 57%. Kui vaatame linna investeeringute eelarvet (see on endiselt suur – viiendik linnaeelarve kuludest), siis haridusse läheb sealt 37%.

Millest need arvud räägivad? Linn panustab põhikoolide kui kogukonnakoolide arengusse ning järgmisel aastal saab valmis Raatuse kooli põhjalik remont. Õigupoolest võib öelda, et Raatuse koolile ehitatakse uus maja. 

Järgmine põhikool, mida soovime põhjalikult rekonstrueerida, on Variku kool. Järgmise aasta eelarve näeb ette üsna suuri töid Tamme koolis (tehnosüsteemide ehitamiseks 1,1 mln eurot), Kesklinna kooli uued klassiruumid saavad sissekolimiseks valmis juba aasta alguses. 

Forseliuse kool saab endale uued tööõpetuskabinetid ja põhjalikku remonti läheb Maarjamõisa lasteaed. 

Linnavalitsus hoiab kinni plaanist renoveerida kõik Tartu koolid.

Õpikeskkond ei tähenda aga ainult koolimaju. Võime vaadelda õpikeskkonnana tervet Tartu linna ning linnavalitsus toetab järgmise aasta eelarvest koolide selliseid tegevusi, mis kasutavad ära Tartu võimalusi, et rikastada õppekava ja anda õpilastele võimalikult laiapõhjaline haridus. 

Nii on Forseliuse koolis koostöös Ahhaa teaduskeskusega juba alustatud ahhaa-õpet. Igal Tartu põhikoolil on oma partner, kas mõni huvikool või muuseum, et äratada lastes huvi mitmekesise hariduse vastu.

Et Tartus töötaks hinnatud ja motiveeritud õpetajad ning tugispetsialistid, panustab linnaeelarve järgmisel aastal ka nende palgatõusu. Tartu linn peab olema konkurentsivõimeline tööandja ja see puudutab linna vastutada olevaid haridus-, sotsiaal- ja kultuurivaldkonda. 

Oleme viimastel aastatel suurendanud palgafondi ja ka järgmise aasta eelarve näeb ette kümneprotsendilist kasvu sotsiaalhoolekande- ja kultuuriasutustes. Samuti suureneb nii lasteaiaõpetajate kui ka õpetajaabide palgafond kümme protsenti. Tartu linn ühines juba sellel aastal riigi algatusega, et lasteaiaõpetajate alampalk jõuaks kolme aastaga samale tasemele kooliõpetajate palgaga. Järgmisel aastal on Tartu lasteaiaõpetajate alampalk 85% õpetajate alampalgast ehk 980 eurot (õpetajatel 1150). 

Linnavalitsuse plaan on aidata järele ka huvikoolide õpetajate palgad, milleks panustame edasi nende palgafondi ja näeme järgmisel aastal ette tõusu samuti kümme protsenti. Eesmärk on, et ka huvikooli õpetaja palk jõuaks üldhariduskooli õpetaja palgale järele.

Linnavalitsus hoiab kinni plaanist renoveerida kõik Tartu koolid. Järgmine põhikool, mida soovime põhjalikult rekonstrueerida, on Variku kool.

Järgmise aasta linnaeelarve üks rõhuasetusi on arendada konkurentsivõimelist linnakeskkonda. Lihtsalt öelduna tähendab see, et Tartus oleks ka edaspidi hea ja turvaline elada. 

Jätkame kõnni- ja rattateede ehitust ning tervikuks ühendamist. Rekonstrueeritav Kasesalu tänav Ihastes saab endale naabriks ka kergliiklustee (Kasesalu-Mugasto-Pallase), milleks on eelarves kavandatud 1,7 miljonit eurot. 

Alustame turvalise kodutee programmi ning tänu uutele kõnniteedele muutub turvalisemaks liiklemine Tamme kooli, Tõrukese lasteaia ning Forseliuse kooli juures. 

Järgmisel aastal alustame Maarja tugikeskuse viie peremaja rajamist. 50 intellektipuudega noort tartlast saavad perekeskse elamise ning nõnda saab Tartust ainulaadne linn Eestis, mis kindlustab intellektipuudega noortele elamise kogu elukaare vältel.

Suuremad tööd ootavad järgmisel aastal ees Võru tänavat (sadamaraudtee ja Väike-Tähe lõigus) ja aasta esimeses pooles viime lõpule idaringtee kolmanda etapi ehituse, see avatakse liikluseks juba täna.

Kindlasti lähme edasi ka rattaringluse arendamisega, milleks kaasame nii Euroopa Liidu kui linnaeelarve raha.

Toon järgmise aasta eelarve teemadest välja Tartu nähtavuse ja tuntuse suurendamise nii turistide kui investorite silmis. Osaliselt on see seotud suure väljakutsega, et Tartu saaks Euroopa kultuuripealinna tiitli aastaks 2024. Kindlasti jätkub linna toetus ärifestivalile sTARTUp Day. 

Majandusarengu hoogustamiseks toetame nii Tartu teadusparki kui loomemajanduskeskust. Oluline on mainida, et veel selle aasta lõpuks valime välja ettevõtted, kes hakkavad saama tuge kosmosetehnoloogia äriinkubaatori kaudu, mille oleme ellu kutsunud teaduspargi juurde.

Tartu ja Lõuna-Eesti konkurentsivõimet mõjutavad väga palju kiired transpordiühendused. Ühe turgutava meetmena panustame järgmise aasta eelarves lennuliikluse arendamisse. 

Senise Tähtvere valla lõimimine Tartu linnaga on samuti järgmise aasta eelarve teema ning nii näiteks on linnaeelarvesse kavandatud Ilmatsalu lasteaia remont. Tähtvere ja Tartu linna kokkukasvamises on tulev aasta veel paljuski üleminekuaasta.

2018. aastal tähistame Eesti Vabariigi 100 aasta juubelit. Selle tähtpäevaga seotud tegevus on Eestis laiemalt ja ka Tartus kavandatud kolmele aastale, 2018–2020.

Järgmisel aastal peab valmima Koidula ja Jannseni monument, jätkuvad ettevalmistused lipuväljaku rekonstrueerimiseks ja 150 aasta juubeli laulupeoks. Kindlasti toetab linn ka Maarja kiriku kui laulupeokiriku taastamist ja remondib Tartu lauluväljakut Tähtveres.

Võttes eelarve temaatika kokku võime tõdeda, et Tartu jätkab vastutustundlikku eelarvepoliitikat. 

Meie eelarves on investeeringuil püsivalt suur osakaal, püüame investeeringuteks kasutada võimalikult palju välisrahastust ning tagame selleks linna omafinantseeringu, samuti hoiame linna võlakoormuse mõõdukal tasemel.

Tagasi üles