Kuubalane valab filmis ehtsaid pisaraid

Raimu Hanson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Daniel Fridelli film "Cubaton" (Kuuba, Rootsi, Eesti, Soome), 2011.
Daniel Fridelli film "Cubaton" (Kuuba, Rootsi, Eesti, Soome), 2011. Foto: http://tallinn.docpoint.info

Ekraani kinos tuli eelmisel reedel esimest korda Tartus ekraanile «Cubaton», mis on kuuldavasti kalleim Eesti osalusel valminud dokumentaalfilm. See ei ole siiski nimetatud linateose põhiväärtus.


Rootsi režissöör Daniel Fridell on jäädvustanud aastail 2005–2009 kuubalasest arsti El Medico püüdlusi saada maailmakuulsaks popmuusikuks. Talle asub appi Kuubal abiellunud rootslane Michel Miglis, kelle silmis on muusika eelkõige rahateenimise vahend.

Kuubalannade pikantsed tantsuliigutused tahab Michel oma muusikavideotes muuta maitsetult seksikaks, mis aga ei sobi El Medicole. Lootuste purunemine, pinged välismaise produtsendi ja oma emaga suhtlemisel panevad arstist muusiku kaamera ees isegi pisaraid valama.

Filmijad on pääsenud kuubalaste isiklikku ellu hämmastavalt süvitsi. Ühtlasi tekib vaatajal võimalus kõrvutada sotsialismi ja kapitalismi. Väga meeldiv on näha lõputiitrites rootsi, soome ja kuuba nimede hulgas ka eesti nimesid, näiteks Film Tower Kuubis ja produtsent Margus Õunapuu.

Jaanuaris festivalil «DocPoint Tallinn» esilinastunud «Cuba-toni» saab Tartus vaadata vaid ühel seansil, mis on hilisõhtuti Ekraanis. Sealsamas linastub õhtupoolikutel viimaseid päevi Andres Maimiku «Kuku: mina jään ellu», mis portreteerib alkoholi küüsis vaevlevat näitlejat Arvo Kukumäge. Seegi film jääb kauaks meelde.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles