Rando Värnik: ettevõtjad tajuvad ringbiomajanduse kulusid, aga mitte tulusid

Rando Värnik Foto: Sille Annuk

​Biojäätmetes ja kõrvaltoodangus väärtuse ja arenguvõimaluste nägemine on uus paradigma. Ringbiomajanduse mõiste ei tohiks olla hirmutav, pigem võiks see innustada. Värske analüüs näitab, et ringsete lahenduste rakendamine võib tuua olulist sotsiaalmajanduslikku kasu kogu ühiskonnale, kuid võib samas olla ettevõttele finantsiliselt ebasoodne.

Ringmajanduse üks peamisi suundi on väärindada tootmisel tekkivaid kõrvalsaadusi või jääke. See kehtib ka bioloogiliste ressursside korral – selle asemel et kõrvalsaadused või biojäätmed niisama minema visata, otsitakse pidevalt võimalusi neile edasise majandusliku kasutuse leidmiseks. Siit on käibele tulnud ka uus ja mõnevõrra veel harjumatu sõna: ringbiomajandus.

Uudsete ringbiomajanduslike lahenduste leidmisel on ühiskonnale ja keskkonnale positiivseid mõjusid: see võimaldab bioressursse tõhusamalt kasutada, luua uusi ühiskonnale vajalikke ja keskkonnasäästlikke tooteid ning vähendada raiskamist ja esmaste ressursside kasutamist. See peaks olema oluline ka ettevõtetele, sest võimaldab toorme kokkuhoidu.