Päevatoimetaja:
Jens Raavik
+372 739 0371
Saada vihje

Kas teate, kus kunstnikud sellise Tartu talletasid?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
August Matthias Hagen, «Vaade Tartule liivaaugust» (u 1830–1850).
August Matthias Hagen, «Vaade Tartule liivaaugust» (u 1830–1850). Foto: Tartu kunstimuuseumi kogu

Tartu kunstimuuseumis on varsti kolmandat kuud lahti näitus «Muutuv Tartu neljas vaates». Hiljuti pandi näituse teosed välja veebiplatvormile Ajapaik, kus huvilised saavad käed külge panna nende kaardistamisele, sest paljude teoste puhul ei ole teada, kus täpselt on kunstnik selle teinud ning millist paika ja millisest küljest jäädvustanud.

Tartmuse kogusid tutvustava näituse teemaks on Tartu kujutamine läbi aja. Väljapanekus on esindatud Pallasega seotud autorid, 19. sajandi baltisaksa kunstnikud ning mõnedki nüüdisaegse Tartu maalijad.

Näituseline saab kunsti vaadates teha jalutuskäigu läbi aja Emajõelinna tuntud paikades ning märgata muutusi, mis on toimunud nii linnas kui ka kunstnike teostes, millel neid paiku on jäädvustatud.

Jalutuskäik Ajapaigas

Nüüd on lisandunud samasisuline võimalus veebis. Poolesaja näitusepildiga album on välja pandud netiplatvormile Ajapaik. Seal saavad kõik huvilised märkida vaate täpse koha ning selle suuna, kuhu poole vaadates on kunstnik oma töö teinud.

Siinse uudisloo juures on avaldatud kolm teost, mis ootavad Ajapaigas sidumist kindla asukohaga. Ühele on kunstnik Andrus Johani märkinud väga umbmäärase allkirja «Tartu äärelinnas», teisel kujutatud koht on veelgi vähem määratletud, sest Ella Mätik on pildile allkirjaks pannud «Maastik».

Ajapaiga eesotsas on Tartu päritolu tallinlane Vahur Puik, kelle andmeil on suurem osa peaaegu 90 000 sealsest pildist fotod peamiselt Eesti muuseumide veebiväravast Muis. Maalide ja graafika reprosid hakkas kogunema eelmisel talvel. Ajapaiga jälgijad on praeguseks kaardistanud ligi 53 000 pilti.

Poolesaja näitusepildiga album on välja pandud netiplatvormile Ajapaik. Seal saavad kõik huvilised märkida vaate täpse koha ning selle suuna, kuhu poole vaadates on kunstnik oma töö teinud.

Puigi sõnul ei ole varem kordagi juhtunud, et mingi näitusega seoses tehakse Ajapaika album. Osa sealsetest piltidest on juba kindla asukohaga seotud, osa on kaardistamata.

Mis saab aga siis, kui veebis piltide juurde asukohtade märkijad eksivad? «Ajapaiga tööpõhimõtte järgi saavad teised kasutajad märgitut üle kinnitada,» lisas ta. «Koha valesti märkimine ei tee mingit kahju.»

Miljon korda rohkem

Tartu kunstimuuseum on oma kogudesse kuuluvate teoste laiema vaatajaskonna ette viimisel astunud veel ühe suure sammu. Näituse «Muutuv Tartu neljas vaates» avalikku omandisse kuuluvate teoste suuremahulised digikujutised on nüüd kõigile uurimiseks ja kasutamiseks välja pandud Wikimedia Commonsi netikeskkonnas.

Vikipeedia administraator, TÜ geenitehnoloogia tudeng Ivo Kruusamägi märkis, et Wikimedia Commonsis hoiab Wikipedia kõiki oma kujutisi. «Üha enam mäluasutusi saadab sinna oma pilte,» ütles ta. «Ja oleks päris kuritegelik, kui me seda Eestis ei teeks. Tartu kunstimuuseum on Eestis üks esimesi muuseume, mis seda teeb.»

Vahur Puik mainis üht aruannet, mis esitati mullu kevadel USAs ja mille andmeil saavutavad pildid Wikimedia Commonsis sageli lausa miljon korda suurema vaadatavuse kui mäluasutuste endi ametlikel saitidel.

Eile kohtusid Vahur Puik ja Ivo Kruusamägi Tartu kunstimuuseumis, et arutada edasist koostööd nii omavahel kui ka Tartmusega. Juttu tuli samuti järgmistele näitustele pandud piltide laiema vaatajaskonna ette viimisest.

TARTMUSES

  • Tartu kunstimuuseumis (Raekoja plats 18) on 11. novembrist näitus «Muutuv Tartu neljas vaates».
  • Väljapanek koosneb Tartu linnavaateid kujutavatest maalidest ja graafikast.
  • Kuraator Merli-Triin Eiskop.
  • Näitust saab vaadata 12. märtsini.
  • Väljapaneku pildid on tehtud kõigile kättesaadavaks veebiplatvormil Ajapaik ning Wikimedia Commonsis ja ühtlasi Vikipeedias.
Kommentaarid
Tagasi üles