Linnavolikogus: igihaljas vaatemäng

Jüri Saar Foto: Pm

Veera, käsi ülesse! sosistas üliõpilasest keskerakondlane Artjom Suvorov üle õla vaadates nii valjult, et kostis saali viimasesse rittagi.

Rahvaliitlane Veera Sirg tõstis. Kinnitamaks  läinud neljapäeval tuntud tõsiasja, et volikogus käib vaid mäng varem erakondades ja koalitsioonis kokku lepitud stsenaariumi järgi, ja tekitades väikese kahjutunde, et see mäng käib vaid omakeskis, istungi vaatajaid on vähe nii saalis kui veebis.

Kõnealusel juhul tõstis Sirg kätt kinnitamaks ka, et volikogu annab koolidirektorite ametisse valimise küsimuses edaspidigi volitused üle linnavalitsusele, ehkki oposistiooni ridadest kostis arvamus, et see läheb vastuollu seadusandja mõttega.

IRLi liige, endine haridusminister Toivo Maimets proovis küll vaielda, et ju oli seadusandjal ikkagi põhjus, miks uude põhikooli ja gümnaasiumi seadusesse (PGS) kirjutati mõte, et koolidirektorite ametisse panemine ja ka ametist vabastamine võiks olla volikogu pädevuses.

Uuest PGSist tulenevalt sai linnavalitsus koolikorraldusküsimustes teisigi volitusi, need nii valju protesti ei põhjustanud.

Enne päevakorra kõige suuremalt välja mängitud punktini jõudmist, mis sellelgi istungil oli Tartu vaksalihoone sasipuntra lahtiharutamine, käis volikogu läbi mitu linnaelu suurelt mõjutavat punkti.

Nii sai tänavusel viimasel istungil kinnitatud Tartu esimene eurodes koostatud linnaeelarve – 106 miljoni euro suurune. Aga algatatud on ka Tartu kesklinna üldplaneering.

Abilinnapea Raimond Tamme ettekande taustaks näidati ekraanile slaidi paljude intrigeerivate küsimustega. Näiteks: kas pargid säilitada? Mis saab avaturust? Kuhu ehitada parkimismajad?

Sotsiaaldemokraat Marju Lauristin nentis aga, et üldjuhul pole planeeringuaruteludel aktiivset osavõttu. Ta leidis, et kõnealusel juhul oleks väga vaja diskussiooni kaasata suured Tartu linna elu määravad organisatsioonid nagu ülikool ja ERM.

Suur vaatemäng algas aga vaksali küsimuses. IRL algatas eelnõu ajutise komisjoni loomisest Tartu vaksalihoone kasutuselevõtuga seotud probleemide lahendamiseks.

Nagu ettekandes komisjoni vajalikkust põhjendanud Toivo Maimets ütles, käib ajalehes, raadios ja teles kõva madin, kõik osapooled leiavad, et neil on õigus ja teine osapool teeb kõike valesti.
«Õigust jääb  kõigil üle, tulemuseks on see, et kodanikud seisavad perroonil lume käes ja külmetavad,» nentis Maimets.

Mikrofoni ees käis hulk volinikke, aga komisjoni ei loodud. Sest nii oli koalitsioonis varem kokku lepitud. Seda enam, et sellise komisjoni loomist nimetas linnapea Urmas Kruuse umbusaldusavalduseks linnapea töö vastu.

Ilmselt pidas Kruuse vaksali teemal ühe oma karjääri parematest kõnedest, kus selgitas, kui visa ja vastutulelik on vaksali küsimuses olnud linnavalitsus ja kuidas muutuva meelega omanik Rein Kilk pole sellest hoolimata endale võetud kohustusega toime tulnud.

Aga eks oli harjutatud ka, alles üle-eelmisel volikogu istungil vastas Kruuse ju samas küsimuses IRLi arupärimisele. On kuidas on, vaksalihoone remont on endiselt pooleli.
 
Selle korra lõpplahendus oli ettepanek saata majandus- ja kommunikatsiooniministrile märgukiri, milles nõutakse, et asutaks täitma vaksalihoone müügilepingust ja raudteeseadusest riigile tulenevaid kohustusi. See ettepanek on nüüd volikogu menetluses.

Elav arutelu ajas aga abilinnapea Jüri Sasi nii pöördesse (või oli see istungi vaheajal söödud piparkookide mõju), et kui volikogu esimees Aadu Must oli teinud ettekande Tartu ajaloo- ja kultuurisündmuste kalendri koostamise ülesande andmisest linnavalitsusele, hakkas kaasettekandeks kõnetooli tõusnud Sasi arutama, kas oleks vaja ka volikogu ajutist komisjoni, sest võib-olla linnavalitsus ei saa oma tööga hakkama.

Ühtlasi oleks vaja komisjoni, kes arutaks ajutise komisjoni moodustamise aluseid. Farsiks pöördunud ettekande jooksul järjest tõsinenud Must nentis pärast, et poliitikas on kindlasti vaja huumorimeelt, aga sel korral läks Sasi omadega päris sassi.