Üliõpilased uurisid hirmu looduse ees ja meeste Soomes töölkäimist
Teadustööde riiklik konkurss tunnustas tublimaid tudengeid

Triin Saar ise puid ja loodust ei karda, aga oma uurimisobjektis valis ta Y-generatsiooni, kelle jaoks võib loodus olla hirmutav.

FOTO: Margus Ansu

Üks neist, kes Eesti teadusagentuuri korraldatud üliõpilaste teadustööde konkursi lõpetamisel täna haridus ja teadusministeeriumi saalis tähelepanu pälvis, oli Triin Saar.

Tema uuris Eesti Maaülikoolis praeguse noore põlvkonna ehk Y-generatsiooni hirmutavaid ja ebamugavaid emotsioone, mida nad on kogenud looduses. Mis põhjustab seal negatiivseid tundeid ning kuidas mõjutab see neid edaspidi?

Selgus, et kõige rohkem halbu emotsioone – hirmu, vastikust ja ebamugavustunnet – tekitavad uuele põlvkonnale need olukorrad looduses, kui ollakse kas ära eksinud või kui kohatakse putukaid ja madusid ehk pigem on hirmutav neile see, et looduses on võimalik nendega kokku puutuda.

Tulemustest selgus, et kui noor põlvkond aega looduses veeta soovib, siis pigem koos kaaslastega.

Vabatahtlikult metsa ei lähe

Aga näiteks 12- kuni 18-aastased noored eelistavad enamasti linnakeskkonda. Ka võõras linnaruum on neile turvalisem mis tahes looduskeskkonnast, kus tuleb vaadata, kuhu sa astud, kus ei ole sotsiaalse suhtlemise võimalust ning kus noor ei taju, kas läheduses on veel teisi inimesi või on need inimesed kuskil peidus.

Triin Saare järelduste hulka kuulub, et uus põlvkond toob paratamatult kaasa omad eelistused, maailmanägemise ja tarbimiskultuuri ning sellega tuleb leppida. Kuna aga nemad on tulevikus nii looduse kui loodusturismi tarbijad, tuleks seepärast just noortele suunata enam tähelepanu. «Neile õppekavasid ja ekskursioone kokku pannes, tuleks tõsta esile looduse positiivseid hüvesid ning teha seal viibimine neile mugavaks ja huvitavaks,» leiab Triin Saar. «Peame suutma ennetada arvamusi, mida väljendas näiteks üks Y-generatsiooni esindaja – vabatahtlikult ma metsa ei läheks.»

Triin Saare konkursitöö pälvis bio- ja keskkonnateaduste valdkonnas magistriastme üliõpilaste hulgas kolmanda preemia ning sai 700-eurose preemia.

Mehed Soomes

Keiu Telve (pildil) uuris Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas Eesti meeste pendeltööd Soomes, keskendudes liht- ja oskustööd tegevatele meestele, kes on jäänud tihedalt seotuks oma Eestis oleva kodukohaga.

FOTO: MARGUS ANSU/PM/SCANPIX BALTICS

Telve soovis teada, kuidas need Eesti mehed oma pendeltööd tajuvad ja kuidas sellest räägivad, kuidas mõjutab pendeltöö lähisuhteid ning inimeste majanduskäitumist.

Kuigi väga täpseid statistilisi andmeid tulenevalt pendeltöö laadist pole võimalik saada, hinnatakse Eesti ja Soome vahel töö tõttu pendeldavaid inimesi Keiu Telve sõnul 15 000-ni, kellest enamus – 12000 on mehed. Nende hulgas on kõige suurem rühm aga neid mehi, kes on vanuses 30 – 49 aastat.

Soomes töötamise põhjustest toob Keiu Telve välja järgmist: Eesti mehed leiavad, et Soomes on Eestiga võrreldes parem palk, paremad töötingimused ja paremad sotsiaalsed garantiid. Ning et seal olevat suhtumises töötajasse teine mõtteviis – seal inimesest hoolitakse.

Veel tõi Keiu Telve välja selle, et tööriigis viibitud aega nähakse vaid tööna ning ajavahemikku Eestis käsitletakse puhkusena.

Ilus maja ja uus auto

«Väga paljud mehed on niisuguse eluviisiga kohanenud ning usuvad, et jätkavad pendeltööga kuni pensionieani,» rääkis ta. «Selle kõrval on ka teisi, kes ootavad palkade tõusu Eestis, et siis vaid kodumaale jääda.»

Kui majanduskäitumist silmas pidada, siis nooremale põlvkonnale tähendab palgalisa mõnikord raha äärmuslikku ja kiiret kulutamist. Paljudele teistele tähendab see majandusliku stabiilsuse ja kindlustatuse saavutamist, oma vanemate toetamist ja laste koolitamist ning lõpuks iseenda pensioniea kindlustamist.

Eesti ja Soome vahel elamine on toonud muutusi aga ka mõne Lõuna-Eesti piirkonna inimeste mõttemustrisse, märkis Keiu Telve veel. Näiteks Häädemeestes räägivad väikesed poisid, et kui nad suureks saavad, siis lähevad nad Soome tööle, sest siis saab endale ilusa maja ja uue auto.

Keiu Telve töö pälvis ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas magistriastme üliõpilaste hulgas esimese koha, teenides 1600-euro suuruse preemia.

Varasemast enam töid

Eesti Teadusagentuuri konkursile esitatud üliõpilaste teadustööde hulk on aasta-aastalt suurenenud. Tänavu laekus kokku 566 teadustööd, millega püstitati rekord – 2014. aastal oli töid 511.

Kõige rohkem, 258 tööd, esitati ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas, järgnesid loodusteadused ja tehnika – 182, bio-ja keskkonnateadused – 85 ning terviseuuringud 41 tööga.

Eesti Teadusagentuuri korraldatava üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi 89st tunnustatust said rahalise preemia 56.

Konkursi preemiafond oli 61 980 eurot ja jagunes rakenduskõrghariduse ja bakalaureuseõpe, magistriõppe, doktoriõpe ning nelja teadusvaldkonna vahel. Lisaks anti välja kaks valdkondade- ja tasemeteülest peaauhinda väärtuses 3600 eurot. Tunnustust avaldatakse ka paremate tööde juhendajatele.

Enam kui pool tunnustatud töödest on valminud Tartu Ülikoolist, järgnevad Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool ja Eesti Maaülikool. Möödunud aastaga võrreldes on nii osalejate kui tunnustatute hulgas kasvanud välisülikoolides õppivate eesti üliõpilaste osakaal.

Konkursi töid hindas 16-liikmeline komisjon, mis koosneb eri valdkondade tunnustatud teadlastest ning Eesti Teadusagentuuri ja Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajatest.

Teadlaste järelkasv

Konkursikomisjoni liikme Terje Tuisu sõnul kinnitab aasta-aastalt suurenev tööde arv selliste konkursside vajadust. «Järjepidev riiklik noorte teadlaste tunnustamise süsteem motiveerib noori teaduses tegutsema, pakkudes teadlaskonnale hädavajalikku järelkasvu,» rääkis Terje Tuisk.

Valdkondade ja tasemekategooriate ülesed peapreemiad läksid tänavu kahele välisülikoolis valminud doktoritööle – Marii Paškovile Amsterdami Ülikoolist ning Einar Piusile Edinburghi Ülikoolist.

Kõiki preemiasaajaid näeb siit: http://www.etag.ee/teadpop/uliopilaste-teadustoode-konkurss/

Tagasi üles