Supilinlane ärgitab noori mõttespordiga tegelema

Marten Meikop on oma südameasjaks võtnud male, kabe ja teiste mõttespordialade kooliõpilasteni viimise. Selleks lõi kolme lapse isa veebipõhise mängukeskkonna ja korraldab seal neljandat aastat üha populaarsemat mõttespordi olümpiaadi.

FOTO: Mari-Liis Pintson

Aastaid tagasi ülikooli magistritööna mõttemängude portaali loonud Marten Meikop valmistab Supilinna servas asuvas kodukontoris ihuüksi ette tänavu neljandat korda peetavat üle-eestilist mõttespordi olümpiaadi.

Praegu programmeerimisega elatist teeniv Meikop pole sugugi olnud lapsest saati tubli maletaja ega kabetaja. Kabega hakkas ta innukamalt tegelema 15 aastat tagasi Nõo reaalgümnaasiumis õppides, kui avastas koos toanaabriga internetis kabe mängimise võimaluse.

Portaal, kus noormehed kabemängu harrastasid, pandi aga kinni. Juhtus nii, et Meikop asus 2002. aastal Tallinna tehnikaülikoolis informaatikat õppima ja võttis pähe hullu idee luua ise veebis mõttespordiga tegelemise võimalus.

Sellest sai tema bakalaureuse- ja magistritöö teema ning ülikooli lõpuks oli valmis portaal Vint.ee, mis tegutseb tänini. Kooliaegne toakaaslane Tiit Vunk on nüüdseks aga maailmas paremuselt teine sudokude lahendaja ehk üks edukamaid Eesti mõttesportlasi.

Üha populaarsem

Portaali loomisega hakkas veerema lumepall, mis haaras Meikopi esmalt Eesti kabeliidu juhatuse liikmeks, temast sai üks Eesti mõttespordiliidu asutaja ning viis aastat tagasi pakkus noormees viiele Lõuna-Eesti koolile portaali kaudu turniiril osalemise võimalust.

Nüüdseks on sellest saanud üleriigiline olümpiaad, kus läinud aastal osales 850 õpilast 70 Eesti koolist. Olümpiaadil võisteldakse neljal alal: male, kabe, sudoku ning gomoku ehk «Viis ritta».

«Neil kõigil aladel on ühine omadus – võistlusel selgitatakse välja parim vaimse võimekuse põhjal,» selgitas Meikop. Ta lisas, et olümpiaadi alad on valitud põhimõttel, et neis peab puuduma juhuslikkus, nagu kaardi- või täringumängudes.

Meikop tõdes, et paraku paistab olevat möödas aeg, mil õpilased käisid male- või kaberingides. «Nad on järjest rohkem internetis, mistõttu ongi minu eesmärk neid sealtkaudu mõttespordi pisikuga nakatada,» lisas ta.

Olümpiaadil saavad õpilased võistelda reaalajas interneti teel teiste omavanustega üle Eesti. Tingimus on, et lapsed peavad sel ajal viibima näiteks kooli arvutiklassis, kus õpetaja jälgib mängu ausust.

Aasta-aastalt on olümpiaadil osalejate arv jõudsalt kasvanud, Meikop on võtnud eesmärgiks võimalikult palju lapsi mõttemängude juurde tuua. «Võiks ju olla kunagi nii, et iga teine laps, kes kooli lõpetab, on elus mõne partii kabet või malet mänginud,» unistab ta.

Samas rõhutas mees, et kindlasti pole tema soov kasvatada professionaalseid maletajaid- kabetajaid, vaid pakkuda noortele intelligentset meelelahutust, kuna mõttesport on tihedalt seotud matemaatiliste oskustega ja aitab treenida näiteks loogilist mõtlemist ja keskendumisvõimet, mis nutimaailmas kaduma kipub.

Nii portaali kui ka olümpiaadiga tegeleb Meikop oma vabast ajast selle eest tasu saamata. Olümpiaadi korraldamiseks kulub tal igal aastal umbes ühe töönädala jagu aega. Sponsoreid tal pole, koolid saavad osaleda tasuta ning o auhinnad on välja pannud vastavad alaliidud.

Kõikjalt Eestist

Jõudu sellise vabatahtliku tööga tegelemiseks annab näiteks see, et olümpiaadil on osalejaid Muhust Narvani, mõni kool on korraga osalema toonud lausa poolsada õpilast ja iga aastaga kasvab osalejate seas algklassiõpilaste arv.

Alles läinud nädalal sai Meikop kirja ühelt Viljandimaa õpetajalt, kes soovis Vint.ee abil korraldada koolisisest mõttemängude turniiri. Portaal on male ja kabe juurde toonud tagasi ka vanad mehed, kes on kunagi nende aladega tegelenud, nüüd interneti teel need taasavastanud ja jõudnud Eesti meistrivõistlustel osalemiseni.

Selleks, et olümpiaadist osa võtta, ei ole õpilastel Meikopi sõnul vaja erilisi oskusi. Piisab, kui on selged kabe ja male peamised reeglid. Sudokude ja gomokude lahendamisega peaks hakkama saama igaüks.

Olümpiaadil osalemiseks võib kool välja panna kas või ühe õpilase, ent kui soovitakse ka koolidevahelises võistluses rinda pista, tuleks leida vähemalt viis osalejat. Olümpiaadiks ette valmistamisel tasub Vint.ee portaalis mõttemängudega veidi kätt harjutada. Näiteks läinud nädalal oli seal 1700 külastajat, talvel jõuab see enamasti 2500 ning olümpiaadi ajal 3500 külastajani.

Teiste seas on olümpiaadist osa võtnud ka Luunja keskkooli õpilased. Kooli direktor Ants Serk rääkis, et nende õpetajad on ise väga huvitatud sedalaadi üritustel osalemisest ja otsivad kõikjalt selliseid võimalusi.

Serk lisas, et koolis käib koos õpilaste malering ning tänu väikestele klassidele saavad õpetajad tegeleda ka õpilaste individuaalse olümpiaadiks ettevalmistusega, pöörates rohkem tähelepanu nende analüüsi- ja mõtlemisvõime arendamisele, mitte pelgalt kuivade faktide õpetamisele.

Olümpiaad

- Mõttespordi olümpiaadil peetakse turniirid neljal alal: Vene kabe, male, gomoku (viis ritta) ja sudokude lahendamine.

- Õppeaasta jooksul on neli etappi ning arvestus käib kolmes vanuserühmas: algkool, põhikool ning keskkool.

- Vint.ee portaalis on novembri esimesel nädalal treeninguturniir kõikidele koolidele.

- Olümpiaadile registreerumiseks tuleb koolidel saata hiljemalt 8. novembriks kiri aadressil mottespordiliit@gmail.com.

- Olümpiaadi neli etappi toimuvad tänavu novembris, tuleva aasta jaanuaris, veebruaris ja aprillis.

- Olümpiaadil võisteldakse Šveitsi süsteemi järgi, kus igas voorus kohtuvad omavahel järjest tugevamad osalejad. Kokku on olümpiaadil õppeaasta jooksul 48 turniiri.

Tagasi üles