Linnavolikogus: jokk või lihtsalt OK

Jüri Saar Foto: Pm

Tartu volikogu muidu võrdlemisi rutiinselt kulgenud istungi eredamate hetkede eest oli kaudselt hoolitsenud õiguskantsler. Intriig tõukus õiguskantsleri seisukohast, et kohustus hoida korras oma puhastusala ei tohi hõlmata bussipeatusi.

Ka bussipeatuste koristamist on linn aga krundiomanikelt nõudnud.

Tartu tänavahooldajatega sõlmitud lepingud saavad tuleval aastal läbi ja nii valmistub linn uusi riigihankeid välja kuulutama.

Eelnõu tekitas segadust ja küsitavusi juba 6. oktoobril linnamajanduskomisjonis, mis tegi hulga märkusi põhjendusel, et eelnõu on toores.

Linnavolikogule üle antud eelnõu kandis nime «Loa andmine riigihangete «Tartu tänavate aastaringne hooldus 2011–2016» ja «Tartu kõrvaltänavate talihooldus 2011–2013» korraldamiseks».

Just sellise pealkirja all see ka läinud nädala neljapäeval päevakorda hääletati.

Teisipäeval oli aga linnavalitsus teinud ettepaneku eraldada nendest kahest hankest kolmas, «Tartu bussipeatuste aastaringne hooldus 2011–2012». Nii läks hääletusele korraga kahe asemel kolm riigihanget.
Intriig ei tõukunud tõsiasjast, et ohtlike kohtade libedustõrje aeg pikeneb poolelt tunnilt tunnile või kõnniteede hooldustsükkel kolmelt tunnilt kuuele.

Esialgu justkui naljaga pooleks visatud küsimus, kas linnavalitsus liitis mitu eelnõu ühte päevakorrapunkti selleks, et opositsioon saaks vähem küsimusi küsida, juhatas sisse opositsiooni rünnaku põhimõttelisemate teemade üle.

Sellele esimesele küsimusele oli abilinnapea Margus Hansoni vastus: «Me ei oska nii rikutult mõelda.»

Siis tahtis sots Tõnu Ints aga teada, kuidas ta peaks käituma, kui ta ühe hanke väljakuulutamist toetab, aga teise suhtes on kõhklev.

Olukorras, kus koalitsioon suudab distsipliini hoida ja saadikud on saalis, on muidugi see küsimus teoreetiline ja ühe opositsionääri meelsus ei väära ega määra midagi.

Ent opositsioon tahtis rõhutada, et tegu on põhimõttelise küsimusega.

IRLi esindaja Toivo Maimets ütles mikrofoni, et istungi päevakorrapunkt kuus räägib täiesti selgelt kahest riigihankest. «Keegi parandusi ega täiendusi ei teinud, järelikult on praegu kahe riigihanke arutamine ja kolmas ei ole täna päevakorras,» sõnas Maimets.

Seepeale väitis istungit juhtinud volikogu aseesimees Triin Anette Kaasik, et eelnõu parandusettepanekud on laiali saadetud ja jutt ei ole päevakorrapunkti muutmisest.

«Ma ei räägi üldse sisust, vaid vormist. Juhataja saatis laiali päevakorra, seal on punktis kuus kaks riigihanget. Vastasel korral peaksime minema tagasi päevakorra kinnitamise juurde,» vaidles Maimets.

«Tegelikult tehti parandusettepanek eelnõusse. Eelnõu muudatuse ettepanek tuli laiali saadetud materjalidest. Üks hange eraldati neist kahest,» kaitses Kaasik.

«Päevakord on kinnitatud ja need kaks, millest me räägime, on nimeliselt ära toodud,» ei jätnud Maimets.

«Kuid reglemendi järgi ei nõua eelnõu muutmine päevakorra muutmist,» pareeris Kaasik.

«Sellisel juhul võib ükskõik millest ükskõik millise päevakorrapunkti all rääkida,» sedastas Maimets. Aga seepeale võttis Reformierakonna fraktsioon vaheaja.

Vaheaja järel saadeti asja siluma ja seletama linnasekretär Jüri Mölder, kes rääkis, et uus hange ei tekkinud tühjalt kohalt, vaid kahe hanke jagamise tulemusel.

Selleks oli ka praktiline vajadus, sest selgus, et suurtelt tegijatelt tellides oleks bussipeatuste puhastamine liiga kallis. Jutt on 277 bussipeatusest.

Mölder ütles aga ka, et vormiliselt ei saanud päevakorra kinnitamise ajal eelnõusse parandusi hääletada, seejuures ka eelnõu peakirja muutvat parandust.

Kommentaar sotside leerist ütles aga kokku võttes, et reformierakond liigub eelnõude efektiivse läbisurumise teed, lisades, et otsus on ka häirivalt väheinformatiivne. Selles ei ole mingit viidet hanketingimuste kohta. Neid ei ole ka lisades.

Hääl oravate leerist tõdes, et eks see üks jokk seis ole, aga kui volikogu on nõus, saab nii teha.