/nginx/o/2013/07/05/1876338t1ha842.jpg)
/nginx/o/2010/08/05/414096t1ha37a.jpg)
Mustvee valveta sadamas lasid poisikesed lahti Peipsi järve uurivate teadlaste laeva Õnneleid päästeparve. Kaduma läksid ka päästevahendid, mis maksavad kopsaka rahasumma.
Suplejate temp läks kalliks maksma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Täitsa hullumaja,» ohkas Eesti Maaülikooli limnoloogiakeskuse vanemteadur Külli Kangur. «Meie laevast on saanud kohalike laste ning ka suuremate ujumiskoht ja hüppetorn, vahel ei pääse ise enam laevalegi. Miski vägi ei peleta lõbusat seltskonda eemale.»
Kahjuks ei piirdunud osa veemõnude nautijatest ainult laevalt vette kargamisega. «Meile tehakse palju kurja,» kinnitas Külli Kangur. «Kohalikud poisikesed lasid 7. juulil lahti meie nõuetekohaselt ohutuse tagamiseks laevalaele kinnitatud päästeparve.»
Suur kahju
Päästeparv läks vette lahti, nagu see peab olema õnnetuse korral inimeste päästmiseks. Et teadlased ei saanud samal päeval sõita Võrtsjärve äärest Mustveesse päästeparve veest välja tooma, varastati parvest ära kõik, mis seal oli.
«Olen kaks aastat töötanud, aga selline asi juhtub küll esimest korda, et päästeparv tühjaks varastatakse,» ütles järveuurijate laeva päästeparve hooldava Viking Life-Saving Equipment Estonia hoolduse planeerija Indrek Õunpuu.
Päästeparvest varastatud asjade nimekiri on üsna pikk. Ära virutati aerud, langevarjuraketid ja signaaltõrvikud, taskulamp, vile, signaalpeegel, joogivesi, merehaiguse vastu aitavad tabletid, hauska ehk tops vee välja viskamiseks, väiksed svammid, väike pump, parve paikamise vahend, oksekotid, triivankur ja viskeliin. Kaduma läksid ka päästevahendite kasutusjuhendid.
Teadlastel tuli päästeparv viia Tallinna, kus see uuesti vajaliku sisuga täidetakse ja kokku pakitakse. Parve uus sisu ja hooldus läheb maksma ligi 15 000 krooni.
Kes on näinud?
Kui keegi juhtub päästeparves olnud vahendeid nägema, palub Külli Kangur sellest teada anda limnoloogiakeskuse juhataja telefonil 745 4544.
«See on meie kõigi huvides,» ütles Kangur. «Siis ei teki süüdlastel karistamatuse tunnet, ehk jääb järgmine pättus ära.»