Tartu Ülikool pani märgi maha ka materjaliteadustes

Risto Mets
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu teadlaste loodud materjal - metalloksiidsed torukesed.
Tartu teadlaste loodud materjal - metalloksiidsed torukesed. Foto: Tartu Ülikool

Teadusasutuste akadeemilist võimekust hindava andmebaasi ISI Web of Knowledge ESI juuli alguses avaldatud ülevaates on Tartu Ülikool (TÜ) kerkinud materjaliteadustes ühe protsendi maailma mõjukaimate teaduskeskuste hulka. Varem on sama tunnustuse osaliseks saanud viis TÜ teadusharu.


Ülikooli teadus- ja arendusosakonna juhataja Indrek Otsa sõnul näitab materjaliteadustes maailma tippu jõudmine, et valdkonna pikaajaline süsteemne teadustöö on hakanud ennast ära tasuma. «Materjaliteadustes moodustab selle ühe protsendi veidi üle 600 teaduskeskuse, maailmas on neid kokku vähemalt 60 000,» ütles Ots pressiesindaja vahendusel.

Ots lisas, et tegemist on kvaliteedimärgiga, mis näitab ülikooli materjaliteadlaste kõrget taset ning annab eelise teadusrahade taotlemisel.

TÜ polümeersete materjalide tehnoloogia professor Alvo Aabloo kinnitusel on Tartus edukalt uuritud näiteks elektroaktiivseid polümeere, mille abil saab luua näiteks kunstlihaseid. Uue suunana liigutakse aga ka kosmosetehnoloogias vajalike materjalide uurimisse.

«Varsti peaksime alustama ühe Euroopa tasemel projektiga, mis räägib tuumareaktori mõnede materjalide struktuuri uurimisest ja modelleerimisest.»

ESI (Essential Science Indicators) andmebaasis arvestatakse mõjukuse hindamisel artiklite ning viidete arvu. Andmebaasi uuendatakse iga kahe kuu järel.

Varem on Tartu Ülikool institutsioonina oma valdkonna ühe protsendi parimate hulka jõudnud keemias, kliinilises meditsiinis, looma- ja taimeteaduses, keskkonnateadustes ja ökoloogias ning üldises sotsiaalteaduses.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles