Aasta tagasi kesklinna tolmu ärilises mõttes jalgadelt pühkinud Vambola Tiik leiab, et Tartu linnavalitsus peaks sõnastama plaani, kuidas hoida kesklinna ajaloolist tuuma – vanalinna – tuksleva ja ligitõmbavana.
Ettevõtja soovib kesklinnale elavdusplaani
29. juuni 2010, 08:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tiigi arvates on vanalinna ettevõtlus muutunud monofunktsionaalseks, keskendudes kohvile, õllele ja kõhutäiele ning, nagu näitas linnapea enda hiljutine kogemus, pole siin võimalik osta viisakat korterit perekonnale. Ja perekonna all ei pea ta silmas tudengipaari, kes peavad rotti või kanaarilindu.
«Üheksakümnendate keskel pakkusin välja mõtte, et tühjana seisvaisse ja lagunenud vanalinna hooneisse võiks teha tudengite ühiselamud,» meenutab Tiik. «Õnneks on need majad – Humal, Athena ja teised – saanud korda ja mõistliku sisu. Aga teatud mõttes on olukord sarnane. Elanikke on vähe ja aknad on pimedad.»
Kui vaja, siis nullrent
Annelinlane, tammelinlane või veeriklane ei tunne tõmmet linnasüdamesse, kui siin on kallis ja ebamugav autot parkida ning kui söögikohtadest palistatud raeplatsist ei tasu otsida mugavat püksipaari või head raamatut, arvab Vambola Tiik. Tema arvates on vildakas mõelda, et kõikide sisseostude tegemiseks tulebki sõita auto või bussiga Lõunakeskusse või Eedenisse.
«Kui tarvis, tuleb teatud tüüpi ärisid meelitada kas või nullrendi või viiekroonise ruutmeetrirendiga,» leiab Tiik. «Vanalinna äri ei saa koosneda ainult toitlustajaist, kellest enamikul on suuremaid või väiksemaid raskusi toimetulekuga. Omal ajal tahtsid tulla vanalinna Ivo Nikkolo ja Bastion, aga kumbki polnud oodatud.»
Elavaks positiivseks näiteks toob Tiik Pärnu Rüütli tänava, kus on ehtepoode, riidepoode ning saadaval mitmesuguseid teenuseid.
Ostlejate ja teenusetarbijate vanalinna meelitamiseks soovitab Tiik tasulise parkimise lõpetamist iga päev kella kolmest. Nii on täidetud eesmärk, et tänavaid ei ummista hommikused tööletulijad, kuid pärastlõunasel ajal ärilõunale saabuv inimene ei pea murdma pead, kui palju sel või tol tänaval parkimise eest peab maksma, põhjendab Tiik.
Paralleelselt peaks aga Tiigi arvates otsustama, kuhu kesklinna ossa planeerida uusi kortermaju. Ehk aidata kaasa sellele, et linnasüdame aknad ei pimene kohe, kui äripidajad õhtule lähevad.
Vambola Tiik pole originaalne, kui nimetab paslike ehitusaladena kunagist kaubahoovi kvartalit, Poe tänava ja uue kaubamaja vahelist parki ning tegelikult Ülejõe linnaossa kuuluvat parki Atlantisest Economicumini.
Aga Tiik läheb kaugemale, soovitades kaaluda, kas uusi avaraid kortereid ei võiks rajada Magistri tänavasse kavandatud Lutsu raamatukogu uue hoone asemele ning ka Toomemäe nõlvadele, nagu lasi üle saja aasta tagasi teha Laia tänava pikendusele Ado Grenzstein.
«Oskuslikult planeerides ei peaks sinna ehitamine olema tabu,» leiab Tiik.
Turg raeplatsi
Tiigi kujutlustes on veel ühekorruseline klaasfassaadiga poekeste ja kohvikute rida Kaarsilla ja turuhoone vahel, peidetuna Vabaduse puiestee ja Emajõe vahelise nõlva sisse. Ja muidugi suvine turg raeplatsil: värsked maasikad, porgandid ja lilled.
Arvamus
Urmas Kruuse
Tartu linnapea:
Ma ei nõustu arvamusega, et vanalinn ähvardab välja surra. Siin on kohvikuid, ärisid ja elanikke – üsna tasakaalustatud ja elav kooslus. Raskused, mis praegu paljudel ettevõtjatel on, mööduvad.
Idee poolest peaks kesklinn olema tõesti rohkem hoonestatud, aga selleks pole vaja hakata kohe parke raiuma. Vabu kinnistuid on esialgu võtta küll.
Tähtis on, et me ei muutuks kesklinnas dogmaatiliseks. Peame pidevalt vaatama, kas liigume õiges suunas, vastavalt inimeste vajadustele. Kesklinn ei tohiks muutuda lihtsalt magalaks, aga ka mitte muuseumiks turistidele.