Hannes Kaljujärv naudib mängu ilu

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hannes Kaljujärv
Hannes Kaljujärv Foto: Sille Annuk

Vanemuise teatri näitleja Hannes Kaljujärve arvates on tippjalgpallur võrreldav hea näitlejaga, kes on materjalist niivõrd üle, et võib improviseerida.


Kui suur on teie jalgpalli­huvi?

Tunnen ennast natuke ebamehelikuna, kuna mind üldse ei huvita jäähoki. Aga jalgpalli olen isegi kaks õhtut vaadanud. Ja täitsa algusest lõpuni.

Üks mäng oli Põhja-Korea ja Brasiilia. Teine oli…ütle nüüd… lõppes viigiga… Itaalia–Paraguay! Aga jalgpallihaigust ei ole ma külge saanud.

Mis teile nähtud mängudest meelde jäi? Mida vaatasite?

Mul tekkis Põhja-Korea vastu empaatia. Ma vist südamest tundsin, et olen nende poolt. Ma ei tea, mis see siis oli. Esimesel poolajal tundus õnn natuke nende poolt olevat ka.

Aga läks, nagu tema läks.

MMide ajal juhtub, et jalgpalli suhtes neutraalsed inimesed muutuvad turniiri edenedes vutihuvilisteks. Usutavasti pole need viimased mängud, mida vaatate?

Täitsa põnev on jah.

Mida on jalgpallis näitleja pilguga vaadata?

Mängu ilu. Brasiilia ja Põhja-Korea mängus toimus teatud jõudemonstratsioon kohe mängu alguses, kui keegi, kelle nime ma ei tea, triblas erakordselt meisterlikult vasakult äärest. Kaamera näitas tema jalgade tööd selle palliga. See oli nagu tants, see oli väga ilus. Näitleja pilguga vaadates oli ta materjalist niipalju üle, et võis improviseerida sel teemal. See meeldis mulle väga.

Või siis näitas seda, kuidas kaks mängijat tantsisid, kui teine värav tuli. See on ka väga vahva. Millegipärast see mulle meelde ja silma jäi.

Kui meisterlikud näitlejad on jalgpallurid?

Jalgpallis on omajagu teesklusi – et kas sai haiget või ei saanud. Ülemängimine ja sellised asjad kuuluvad samuti jalgpalli juurde.

Kuidas pojad jalgpalli suhtuvad?

Rasmus on jalgpallitrennis käinud ja tema on võrreldes minuga väga suur spetsialist. Samuti Hendrik ja Jakob.

Kas pojad on vahel isa meelitanud palli taga ajama?

Maal olen Jakobiga mänginud. Ilmselt olen ma suurem ja ikkagi tugevam, aga tema valdab seda mängu rohkem. Ja võit on ju nii tähtis ja valmistab rõõmu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles