Saja-aastane album elab uut elu

Anna Kask abielunaisena fotol, mis on üles võetud Narvas. Foto: Erakogu

Sada aastat tagasi elas 20-aastane Anna Kask, neiupõlvenimega Mielberg, Venemaal Gatšinas koos oma mehe Karl Johannes Kasega.

Abielunaise seisus oli Annale alles uus, sest pulmad olid peetud augustis.

Karl Johannes oli ametilt Gatšina jaamaülem, sel mehel oli sirge rüht ja alati hoolitsetud vurrud ning romantiline meel.

See mees oli osa võtnud Vene-Jaapani sõjast ning tal oli ette näidata koguni foto, mis oli üles võetud Gatšina ateljees kohe pärast Mandžuuriast naasmist. Karl Johannes poseeris seal toreda karusnahkse mütsi, pika kuue ja mõõgaga. Seda pilti vaatas Anna sageli ning mõtles heldinult: kuidas oleks tal olnud küll võimalik sellesse mehesse mitte armuda!?

Karl Johannes oli Annast 11 aastat vanem, sündinud ja üles kasvanud eestlastest raudteevahtide peres Jamburgis. Ajal, mil Anna teda tundma õppis, oli Karl Johannesest oma vanemate eeskujul saanud samuti raudteelane.

Niisiis, Anna ja Karl Johannese pulmad peeti 1913. aasta augustikuus Gatšinas.

Anna oli ise pärit Pajusi mõisa maadel olevast Lepiku talust. Oma tulevase mehega viis saatus ta kokku seepärast, et üks Anna vendadest, Karl Miel­berg oli juba 1907. aastal Pajusi-mailt ära läinud elama Gatšinasse.

Pärast seda, kui nende papa Jaan Mielbergi 1913. aasta maikuus Pajusis suri (ema Anno Mielberg oli surnud 1905. aastal), sõitis Anna oma venna Karli juurde Venemaale, teadmata, et just seal ootab teda ta elu armastus.

Sada aastat tagasi detsembris oli Anna juba lapseootel. Kui tal olnuks võime tulevikku näha, oleks ta teadnud, et poole aasta pärast, täpsemalt 1914. aasta 17. juunil sünnitab ta poja, kellele paneb nimeks Heinrich.

Esialgu mõtles Anna aga hoopis sellele, et peagi saab ta 21 aastat vanaks ning varakult tuleb mõelda, keda külla kutsuda ja mida lauale panna.

Ta abikaasal, Gatšina jaamaülemal Karl Johannes Kasel oli lähenev sünnipäev samuti meeles. See oli ju üldse esimene kord, mil ta sai abielumehena oma Annale kingituse teha, ning seepärast küsis ta endalt iga päev: mis kingitus see olla küll võiks?

Samet ja kuld

Gatšina ühes parimas kaupluses märkas mees punaste sametkaantega albumit, millel olid kullatud servadega lehed ja küljel lukk. Karl Johannes laskis albumi sisse pakkida ja viis graveerija juurde. Kaanel olevale metallist ehisele palus ta kirjutada «Sünnipäevaks Jukkult armsa Annile» ja alla daatumi 1913, 7. XII (uue kalendri järgi on see 19. detsember).

Mandragora restaureeris Anna Kasele 100 aastat tagasi kingitud albumi, siin hästi loetav ka kaunis pühendus ta abikaasalt. Foto: Margus Ansu

Tavaelus hüüdsidki abikaasad teineteist just sellisel viisil: Karl Johannes oli Annale lihtsalt Juku ning Anna oli Karl Johannesele tema armas Anni.

Anna Kask rõõmustas kalli kingituse üle südamest. Mitte igas peres ei olnud tol ajal raha, et seda kulutada fotode tegemise ja ateljees käikude peale, veel vähem siis hinnalist fotoalbumit ehk teisisõnu – kummutiehet. Tänuga pani Anna albumisse kõigepealt oma papa Jaan Mielbergi foto ning siis sealt edasi kõik järgmised pildid.

See album rändas Anna ja Karl Johannes Kasega kaasas kogu nende elutee. Siis kui nad kolisid Gatšinast Moskva lähistele ning sealt omakorda edasi Põhja-Kaukaasiasse. Oli olemas kõikjal, kuhu Karl Johannese jaamaülemaamet neid viis. Kuni selle ajani välja, kui nad tulid 1954. aastal Eestisse ja asusid elama Põltsamaale, kus nende kõrgelt haritud zootehnikust poeg Heinrich Kask oli end sisse seadnud. Põltsamaal sündisid juba ka lapselapsed Heli ja Silver.

Tollest albumi kinkimise ajast saab tänavu mööda 100 aastat.

Saaremaa ajakirjanik Heli Salong (neiupõlvenimega Kask) on praegu ise kolme lapse ema ja nelja lapselapse vanaema. Ühel tänavuse sügise päeval võttis ta sellesama, nüüd juba räbaldunud kaante ja lagunenud sisuga albumi sülle ja viis mureliku näoga Tartusse Mandragora firma restauraatorite kätte.

Ta ise rääkis sellest nii.

«Minuni jõudis teadmine, et mina olengi viimane, kes veel mäletab mamma ja papa räägitud lugusid neist inimestest, kes on selle albumi vanadel piltidel,» ütles ta. «Mind haaras imelik ärevus, mis sundis mind oma laste ja lastelaste jaoks neid vanu fotosid üle vaatama, korrastama ja kirjeldama. Mõtlesin, mida teha küll vana katkise albumiga. Mingi seletamatu jõu sunnil viisin selle Tartusse parandusse, ja siis ühel hommikul meenus, et tol albumil on ju pühendus 1913. aasta detsembrikuust. See oli kui välk mälusopist! Niisiis täpselt sada aasta hiljem saan mina oma vanavanematest jäänud reliikvia taastamisega teha oma perele väärtusliku jõulukingi.»

Tartuga seotud Mielbergid

Heli Salongi isapoolse vanaema Anna Kase (Mielberg) sugulaste seas on terve hulk silmapaistva elulooga inimesi, kellest osa on seotud Tartuga ning kelle pilte hoiti ka tolles vanas albumis.

Anna Kase isa vend Johann Mielberg (1841–1895) oli füüsik ja meteoroloog, kes pärast Tartu ülikooli suundus tööle Peterburi füüsika-peaobservatooriumisse ning avaldas teadusartikleid ja uurimusi magnetilistest anomaaliatest. Hiljem töötas ta Thbilisi füüsikaobservatooriumi direktorina, juhtides terve Kaukaasia meteoroloogiavõrku.

Tolle Johann Mielbergi poeg ehk Anna Kase onupoeg Paul Jegor Eugen Mielberg (1881–1942) oli arhitekt ning aastatel 1922–1936 Tartu ülikooli arhitekt. Tema projekteeritud on ülikooli võimla, mitu kliinikuhoonet ja instituutide hooneid, sealhulgas silma- ja nina-kõrva-kurgukliinik Kuperjanovi tänaval, ning vana keemiahoone.

Mielberg projekteeris Tartusse ka elumaju, nende hulka kuulub näiteks 1929. aastal Oru tänavale projekteeritud professor Piibu villa.

Mielbergi projekti järgi ehitati aastatel 1927–1928 Toomemäel ümber ülikooli ajaloomuuseum. Samuti valmis tema projekti järgi 1924. aastal Pauluse kiriku uue altariruumi kujundus ning aasta-kaks hiljem sai tema projekti järgi uue välisilme ülikooli vana kohvik, tollane üliõpilasmaja.

Anna Kase teine onupoeg, Jegor Nikolai Mielberg (1885–1932), õppis Peterburi ja Tartu ülikoolis ning töötas raskustungi muutumise uurimistega tähetorni suures keldris.

Anna Kase ema Anno Miel­bergi (Kotsari) vend Kustas (Gustav) Kotsar (1872–1942) oli Eesti prosaist ja ajakirjanik.