Kirjanikepaar tuleb kahe uue romaaniga

Enn ja Helga Nõu kodus Tallinnas on kunsti nii kirjasõna kui ka värvide kujul. Foto: Peeter Langovits

Intervjuu Enn Nõuga käis nii, et reporter oli Tartus ja kirjanik Tallinnas. Telefonitoru tõstes ütles ta vaid oma perekonnanime, mis kõlas nagu ingliskeelne ei. Küsimus­tele vastas ta aga jaatavalt, heatahtlikult, elurõõmsalt.

Kui palju olete elanud tänavu Tallinnas ja kui palju Uppsalas?

Me elame igal aastal kolm kuud Tallinnas ja üheksa kuud Uppsalas. Niimoodi oleme elanud 2000. aastast peale. See on seepärast, et meil on lapsed ja lapselapsed Rootsis ja nad tahavad oma osa saada.

Tulete meie kanti oma trükivärsket raamatut «Ma armastasin rootslast» esitlema. Pealkirja järgi võib oletada, et kirjutate uues romaanis armastusest. Kas on nii?

Jah. «Ma armastasin rootslast» haakub teatud mõttes Tammsaare ja Maimu Bergiga (A. H. Tammsaare romaan «Ma armastasin sakslast» ja Maimu Bergi lühiromaan «Ma armastasin venelast» – RH täpsustus). Probleemiks on pime armastus contra eesti rahvusküsimus, lugu on paigutatud aastasse 1955.

Ühtaegu tuleb esitlusele teie abikaasa Helga Nõu romaan «Mahajätjad», mis räägib Kalahari kõrbes kaduma läinud kahest eesti fotograafist, aga ka perekondlikest suhetest. Kui palju vastab tõele jutt, et teist sai kirjanik perekondlikel põhjustel – oma naise pärast?

Me oleme mõlemad olnud nooruses tegevad ajakirjanduses. Me oleme mõjutanud teineteist rohkem või vähem, aga mõlemal on olnud tahtmine kirjutada juba ammu.

Kui ilus noor naine Helga võeti välismaisesse eesti kirjanike liitu vastu, olid tema ümber meeskirjanikud ja see mulle üldse ei meeldinud.

Oleme ikka nalja teinud, et ma pidin kirjutama kaks raamatut, et sinna liitu sisse saada olukorda kontrollima. Liidu esimeheks oli August Mälk, pärast Kalju Lepik, lõpuks mina.

Aga kui tõsine olla, siis miks te ikkagi hakkasite kopsuhaiguste arsti töö kõrvalt kirjanikuks?

Ma avastasin, et ilukirjanduse kirjutamine oli parem võitlusvahend Nõukogude Liidu vastu ja Eesti vabaduse taastamiseks kui ükskõik mis muu tegevus. Nii sain ära ütelda palju asju. Mu esimene romaan ärritas KGBd päris kõvasti ja mind rünnati ajalehe Kodumaa lisas Faktid ja Kommentaarid. See oli mõnes mõttes tunnustus.

Martin Viirandi intervjuude raamatust «Olnust olevatele» on lugeda, et te kogusite muude asjade hulgas raadiosaateid, mida te lindistasite kodus, ja jäädvustasite palju väärtuslikku kaameraga. Kui palju te olete oma kogudest kinkinud Eesti arhiividele?

Ma hakkasin kuulama Eesti Raadiot ja muidugi ka Ameerika Häält 1960. aastate alguses. Iga kord, kui ma kuulasin, võtsin lindile seda, mida ma tahtsin. Helikogust on enam-vähem kõik antud Eesti filmi- ja fotoarhiivi. Möödunud aastal andsin üle 1500 videokassetti, milles on igaühes kolm-neli tundi salvestisi.

Olen lõiganud välja pilte ajalehtedest Eesti ajaloo kohta, umbes 35 000 pilti kronoloogilises järjekorras. Need on antud Eesti kirjandusmuuseumisse, sealsamas on meie käsikirjad.

Kodus on alles veel kirjavahetus, oma mälestused ja mõndagi veel. Lastele on antud täpsed instruktsioonid, mis nad peavad tegema, kuhu midagi andma, kui meiega midagi peaks juhtuma.

Kirjandusmuuseumis avatakse näitus «Kirjanik ja tema pärand. Enn Nõu 80». Muu hulgas on avamisel kavas teie ja noore luuletaja Kaur Riismaa kahekõne, kus tuleb juttu vaimse kultuuripärandi talletamisest elektroonilise meedia ajastul. Milline on teie põhiseisukoht sellel teemal?

Kõik autod lähevad varem või hiljem katki. Kõik mälupulgad ja kõvakettad lähevad samuti varem või hiljem katki, nii et digitaalses maailmas säilitatud materjal võib ühe päevaga kaduda. Paberist me ei pääse.

Ma kasutan arvutit, aga mul on näiteks ka kalender, kuhu ma kirjutan iga päev vajalikke märkmeid. Mul ei tule pähegi hakata mingi nutitelefoniga jändama, mul nutitelefoni ei olegi. Eesti on mõnes mõttes väga ruttu edasi läinud, aga sellel alal natuke liiga ruttu.

Enn Nõu ja Helga Nõu

• Täna kell 13 oodatakse Tartumaal Vara raamatukogus ja kell 17 Tartu linnaraamatukogus kirjanikepaari Helga ja Enn Nõu loomingu austajaid.

• Esitletakse Helga Nõu sügisel ilmunud romaani «Mahajätjad» ja Enn Nõu neil päevil trükist tulnud romaani «Ma armastasin rootslast ehk Sollefteå suvi».

• Reedel kell 15 tähistatakse kirjandusmuuseumis ettekandekoosoleku ning näituse «Kirjanik ja tema pärand» avamisega Enn Nõu 80. sünnipäeva.

• Tartu linnaraamatukogu väliseesti ja vanema raamatu osakonnas saab vaadata viimaseid päevi näitust «Enn Nõu 80».

• Kirjanikepaaril on kaks tütart ja poeg ning kuus lapselast, kes kõik elavad Rootsis.