Alanud on uus aasta, uute lootuste ja heade soovidega. Argipäev aga toob meid peoülevusest õige ruttu maa peale.
Priit Lomp: tarvis on ajaga kaasas käia
8. jaanuar 2010, 13:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Omavalitsuste pilk on juba pööratud esimese kvartali lõppu, sest hirm paneb hinge kinni hoidma – kas veerand planeeritud eelarvetulust laekub või tuleb kätte võtta punane pastakas ja eelarve kuluridasid vähemaks kriipsutada.
Omavalitsuste suurim tulu koguneb üksikisiku tulumaksust – 2010. aastal saame oma tulu nende tulumaksust, kes on valla- või linnaelanikuks registreeritud jooksva aasta 1. jaanuari seisuga.
Aina enam hoogu koguvate demograafiliste muutuste taustal on selline lähenemine ajale jalgu jäänud ega ole millegagi põhjendatav. Elu nõuab lähteandmete tihedamat uuendamist, et omavalitsustel oleks võimalik muutustega kaasas käia ning inimestel kohe pärast elukoha registreerimist tunda end igas mõttes täieõigusliku valla- või linnakodanikuna.
Võtame lihtsa näite. Inimene registreerib end omavalitsuse elanikuks 5. jaanuaril 2010 ning sellest alates on omavalitsusest ja inimesest saanud n-ö koostööpartnerid. Siin tekibki vastuolu: üks pool hakkab oma «lepinguülesandeid» täitma päevapealt või väikese nihkega, teine pool aga alles aasta pärast – 1. jaanuaril 2011. Ja seda vaid seetõttu, et riik on asjad niimoodi seadnud.
Paljude muude tegevuste kõrval hooldab Haaslava vald ka kõigi elanike sõiduteed, olgu inimese elukoht vallas registreeritud või mitte – lükkame lund ja korrastame teid. Kuni esimeste riigieelarve kärbeteni tundsime uhkust ka pinnatud kilomeetrite üle.
Samas on mõistagi teenuseid, mida inimesel on õigus saada alles pärast elukoha registreerimist – sotsiaaltoetused (nt sünni-, toimetuleku-, sõidutoetus), lasteaiakoht ja palju muud, sõltuvalt omavalitsuse võimalustest ja rahakotist.
Omajagu muret teevad valdadele pankrotistunud kinnisvaraarendajad, kes jätsid endast pooltühjade kruntide vahele maha ainult tolmavad teed. Kus on tänavavalgustus, kõnniteed, tolmuvaba kate, jäätmemajad?
Vallal on keeruline midagi ette võtta ning tagajärjeks on surnud ring.
Inimene ei registreeri end valla elanikuks, oodates enne korralikku teed ja jäätmemaja, teisalt pole vallal teede remondiks ja ümbruse arendamiseks raha kusagilt võtta, sest investeeritakse nendesse paikadesse, kus inimesed on juba oma elukoha registreerinud ning toovad omavalitsusele tulu. Ja neil on tuline õigus tulu eest ka teenuseid saada.
Kus on lahendus? Hädavajalik on uuendada registriandmeid tihedamini kui kord aastas. Tänapäevaste IT-lahendustega maksu- ja tolliametil ei tohiks see üle jõu käia ning riigikogul piisab vaid tulumaksuseaduse sellise muutmise poolt üksmeelselt kätt tõsta.
Seaduse jõustumisel saaksime kiiremini ülevaate, missuguses omavalitsuses elanikkond suureneb, millises väheneb, ning seda praegusest kaks korda tulemuslikumalt.
Neid omavalitsusi, kust rahvas kipub mujale või kus elanike sissetulekud on väiksemad, peab riik tasandusfondi ja muu toetusega nagunii aitama jalul püsida.